Autor: Tiive Murdoja • 24. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom: Ületunnitöö on töötajaga kokku lepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötatakse täistööajaga või osalise tööajaga. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel või erandkorras tööandja nõudel. Viimasel juhul peab see olema seotud ettenägematute asjaoludega või kahju ärahoidmisega tööandja tegevuses või ettevõttes. Ületunnitöö tegemisel tuleb silmas pidada, et täidetaks kõiki töölepingu seaduse (edaspidi TLS) nõudeid igapäevase ja iganädalase puhkeaja osas.

TLS § 44 lg 6 kohaselt on ületunnitöö kompenseerimise eelduslikuks esimeseks valikuks täiendava vaba aja andmine võrdses ulatuses ületunnitöö ajaga. Kui töötaja ja tööandja ei ole ületunnitöö hüvitamise osas kokkulepet sõlminud, hüvitatakse töötajale ületunnitöö vaba aja andmisega. Samas on võimalus leppida kokku ka ületunnitöö hüvitamine rahaliselt. Sellisel juhul maksab tööandja töötajale ületunnitöö eest vähemalt 1,5 kordse töötasu.

Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid tõesti alles arvestusperioodi lõpus. Kuna vaba ajaga hüvitamise eesmärgiks on kompenseerida ületunnitööd tehes kaduma läinud puhkeaeg, tuleks see anda võimalikult ruttu peale arvestusperioodi lõppu, millel ületunnid tekkisid. Mõistlikuks ja eesmärgipäraseks ei saa pidada kompenseeriva vaba aja andmist alles järgmise arvestusperioodi lõpus või veelgi hiljem. Eriti kui rakendatakse 4 kuust pikemat summeeritud arvestusperioodi.

Täpsem info:

Viivika Vilja

Teabespetsialist

Tel 56 230 016

[email protected]