Reet Roos: naisettevõtjad on Punase raamatu liik

Rikkaimate naiste edetabeli ladvikus on vähe neid, kes saaks uhkelt öelda, et on ise end üles töötanud.

Üks neist on Reet Roos, täna ilmunud Rikaste TOPi 240. inimene ja riigikogu kõige edukam ettevõtja, self-made woman. Tema vara väärtuseks hindas Äripäev 9 miljonit eurot.

Mis olukorras on praegu Eesti naisettevõtjad?
Mõnikord mulle tundub, et Eesti naisettevõtjad on nagu üks eriline liik Punasest raamatust. Naisettevõtjaid on vähe, aga miks nii on – vist on naised liiga alalhoidlikud ja ettevaatlikud. Kui vaatad pankrotti läinud ettevõtjaid, siis seal on pilt veel hullem – enamik mehed, nii et võime öelda, kui naine juba ettevõtte teeb, siis kaalub, mõõdab ja arvestab rohkem, võtab vähem riske ja jääb tõenäoliselt tubliks väikeettevõtjaks. Et ettevõte kasvaks turuliidriks, tuleb kõigepealt unistada suurelt, ja siis teha hiiglasemõõtu tööd.

Mida peaks tegema selleks, et oleks rohkem naisettevõtjaid?
Käin teinekord keskkoolis andmas ühiskonnaõpetuse tunde. Tead, kui vähe käsi tõuseb vastuseks küsimusele, kes teist hakkab ettevõtjaks. Noored peegeldavad ühiskonna ja ka oma vanemate seisukohti ja kirjeldavad seda nii: ettevõtjaks saamine on keeruline, raske, liiga vastutusrohke ja kindlasti liiga kallis, sellist raha mul ju pole… Siin on probleemikoht.
Vastan neile, et ettevõtjaks olemine tähendab pealehakkamist, julgust teha midagi teistmoodi ja esimesena. Mugavuspiiridest loobumist täna, et hiljem elada mugavamalt. Tähendab enesedistsipliini aga ka eneseteostust. Julgust ja vastutust. Kõige vähem läheb vaja raha.
Meil aga tihti vastandatakse vabatahtlik töö, sotsiaalne vastutus ja kolmas sektor ettevõtlusega. Nagu need oleks kaks äärmust, mis kokku ei saa, või kui saavad, ei tereta. Selleks, et naisettevõtjaid oleks rohkem, tuleb jõuda olukorda, kus ühiskonnas peetakse nii MTÜd kui ettevõtlust majanduse sünergilisteks osapoolteks – paljud naisettevõtjad on ka hoogsad mittetulunduses kaasalööjad. Ettevõtja võib olla samal ajal sotsiaalselt vastutustundlik ja ka tore inimene. Seda kõigepealt.
Muidugi võiks meil olla rohkem startup-ettevõtmisi juba keskkoolinoortele, et kätt proovida. Kui noorelt alustad, siis saab ettevõtlikkus elustiiliks. Meie noortel pole enam sugudevaheline lõhe nii suur kui meie põlvkonnas. Seega tuleb uuest põlvkonnast ka rohkem ettevõtlikke tüdrukuid.

Keda ise peate eeskujudeks?
Mulle meeldivad inimesed, kes teevad oma tööd mitte ainult põhjalikult, vaid väga põhjalikult ja kaua. Ma ei mõtle tapvaid tööpäevi, vaid aastaid samas valdkonnas tegutsemist. Mul pole midagi kogemuste omandamise vastu erinevates valdkondades, kuid kui oled leidnud oma töö ja oled selles hea, siis tee seda tööd aastaid, siis oled tunnustatud ja valdkonna spetsialist. Head tulemused ei tule ruttu, need tulevad aastatega, järjepideva tööga.

Kuidas olete suutnud sellest allaheitlikkuse ringist välja murda?
Ma olen lihtsalt kogu aeg mõelnud mitte niivõrd Eesti mastaabis, kui võtnud koduturuks Baltikumi. See teeb kokku ligi 6-7 miljonit inimest ja hoopis teise mastaabi. Olin juba keskkoolis kindel, et teen oma firma. Ainult ideed ei olnud, millega tegelda, aga nagu noorele inimesele kohane, ei pannud mind see eriti muretsema. Kui oled ettevõtlik, siis näed kogu aeg uusi võimalusi ja väljakutseid. Ma lihtsalt ei karda eksida. Kui läheb valesti, proovin uuesti ja paremini. Mul on hiidlase jonn, alla ei anna.

Millised on naisettevõtjate tugevused, nõrkused?
On näiteks üks tugevus, mis pöördub hiljem naiste vastu – see on delegeerime. Alustades on oluline ja sageli vältimatu teha kõike ise, hiljem aga on delegeerimisoskus vältimatu. Mulle tundub, et eesti ettevõtjatest naised delegeerivad vähe, teevad kõik nõrkemiseni ise ära, et olla kindel, et on hästi tehtud. See aga tähendab – lisaks eneseohverdusele –, et ei osata ehk piisavalt usaldada. Samas on naised tugevad meeskonna hoidjad ja motiveerijad. Kes mõtlesid välja kõnekäänu, et õige eesti naine toidab ära mehe ja seitse last, sealt see pärineb.

Millised on Eesti naisettevõtjad võrreldes välismaa omadega? Pean silmas just edukamate riikide omi.
Eestis on hea olla naine ja ka naisettevõtja, sest võrreldes selle muu maailmaga, avavad meeskolleegid meile uksi ja lasevad ees sisse – aga sedasi, naljaga pooleks muidugi, jõuab ju elus kiiremini edasi!

Milline on pilt kümne aasta pärast?
Ma arvan, et kümne aasta pärast on haruldane liik "naisettevõtja" välja surnud ja on olemas edukas väike riik nimega Eesti, kus on palju ettevõtjaid, keda pole enam põhjus soo järgi jagada ettevõtjaks ja naisettevõtjaks. Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis Eesti võiks kasutada oma potentsiaali olla maailmas tuntud startupi-riik ja juba keskkooliklassides võiks olla ettevõtjaks saada soovivate noorte hulk suurusjärgu võrra suurem.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Laura Mallene

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Restoranitestid

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara