3. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üks variant pikemaajaliseks investeerimiseks võib olla aktsiate või investeerimisfondide osakute ostmine.

Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhiline eesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu. Seega erineb investeerimine säästmisest, mille eesmärk on pigem lühiajaline – koguda raha ootamatute väljaminekute tarvis või ette planeeritud ostude jaoks, milleks jooksvast sissetulekust ei pruugi jätkuda.

Investeerimise eesmärk on igaühe jaoks erinev: mõni kogub raha näiteks laenuga kodu ostmisel esmaseks sissemakseks, teisel on pikemaajalised plaanid saada raha laste tuleviku kindlustamiseks või enda pensionieaks.

Kuna investeerides tahetakse teenida tulu, tuleb paratamatult võtta suuremaid riske kui säästes. Risk aga tähendab, et võib olla perioode, kus sinu investeeritud rahasumma väärtus väheneb, sest sinu ostetud aktsiate või investeerimisfondide osakute hind kukkus. Kõige halvemal juhul võid ka kogu summa kaotada. Seetõttu tasub meeles pidada reeglit, et investeerida ei tohi raha, mida sul lähema kolme-nelja aasta jooksul vaja läheks, samuti ei tohi investeerida laenatud raha.

Investeerimismüüdid on visad kaduma

Müüt 1: investeerimine on ainult rikastele.

Vastuväide: tegelikult mitte, sest investeerida saab ka 20–40 euro kaupa kuus. Seda saab teha näiteks investeerimisfondi või kogumiskindlustusse raha paigutades. Otse aktsiatesse investeerimisel on korraga vaja tõepoolest paarikümnest eurost suuremat summat, kuid mitte tingimata tuhandeid eurosid. Loe aktsiate ja investeerimisfondide kohta lähemalt.

Müüt 2: investeerimine on väga keeruline ja tavaline inimene ei suuda seda ära õppida.

Vastuväide: jah, investeerimine nõuab rohkem teadmisi kui näiteks raha tähtajalisele hoiusele panemine, kuid selles pole midagi üle mõistuse käivat. Keerukusastet saad ise valida – näiteks soovitatakse algajatele ning neile, kel pole tahtmist või aega pidevalt oma investeeringutega tegeleda, pigem investeerimisfondide osakuid, sest seal tegeleb investeeringute juhtimisega kogenud fondijuht. Kui teadmisi juba rohkem, võib kaaluda näiteks aktsiate ostmist.

Kuidas alustada investeerimisega?

A ja O on enese teemaga kurssi viimine. Erinevate investeerimisvõimaluste kohta saad lugeda siit.

Kui tahad investeerida investeerimisfondi osakutesse või aktsiatesse, pead avama pangas väärtpaberikonto. Seda ei pea sa avama samas pangas, kus igapäevaselt arveldad.

Arvestama pead, et väärtpaberite (näiteks aktsiad, investeerimisfondide osakud) ostmise ja müümisega kaasnevad kulud. Väärtpaberikonto avamise eest võetakse osades pankades tasu, seejärel pead maksma igakuist väärtpaberikonto hooldustasu. Kui aktsiaid ostad või müüd, maksad teenustasu. Kuna aktsiatehingute tasude suurus võib pankades erineda ligi kahekordselt, on kasulik enne tehingute tegemist erinevate pankade tasusid võrrelda. Seda saad mugavalt teha aktsiatehingute teenustasude võrdlustabeli abil, mille leiad siit.

Investeerimisfondide osakuid soetades pead arvestama igakuise fondi valitsemistasu ning ostmisel-müümisel väljalaske ja tagasivõtmistasuga.

Kui müüd aktsiaid või investeerimisfondide osakuid ning teenid kasumit, pead kasumilt maksma tulumaksu. Tulumaksukohustust saad edasi lükata, kui kasutad investeerimiseks investeerimiskonto süsteemi. Selle kohta saad lugeda siit. 

Autor: Kirjutab tarbijaveeb minuraha.ee, Tiive Murdoja