Coachingu kogemuslugu Elioni näitel

Oma kogemusi coaching´u edukast rakendamisest, sügavalt tehnoloogilises organisatsioonis, jagavad Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan ja tema coachitavad, strateegiadirektor Oleg Shvaikovsky ning võrguarendusetalituse direktor Toivo Praakel.

Elioni tehnoloogiadirektori Kalev Reiljani sõnul sai pärast coachingu kasutusele võttu, individualistliku töökultuuriga ja keerukaid tehnilisi lahendusi armastavast Elioni tehnoloogiatiimist, ettevõtte innovatsiooni süda ja ülejäänud ettevõttega väga hästi kokku töötav meeskond, kes fännab klientidele parima võimaliku kogemuse pakkumist ja lihtsaid klientidele arusaadavaid lahendusi.

Kust tuli mõte kasutada Elionis juhtimise meetodina coachingut?
Umbes neli aastat tagasi jõudsime tõdemuseni, et meil on tõsiselt vaja tegeleda juhtimise kvaliteediga, selleks et saavutada oluliselt paremat klientikogemust ja klientide rahulolu, samuti tõsta töötajate motivatsiooni ning pühendumust.
Me jõudsime ettevõtte juhtkonnas üheskoos tõdemuseni, et coaching, lisaks muudele tegevustele, on üks juhtimisviis ja ideoloogia, mida soovime läbivalt kogu ettevõttes rakendada.
Tehnoloogiatiimis oli tol hetkel arengu väljakutse kõige suurem ja seetõttu ma hakkasin ise koos tehnoloogiatiimiga Elionis esimeste seas coachingut uue arengumeetodina rakendama.
Puutusin coachinguga esimest korda kokku juba 2005.aastal Nokias töötades, aga tol hetkel ma ei osanud seda enda jaoks sobivasse juhtimiskonteksti panna. Kolm aastat hiljem Elioni tulles tekkis mul aga võimalus ja reaalne vajadus coachingut rakendada.
Coaching sobib oma printsiipidega väga hästi mu enda juhtimisvõtetega, kuna coachimisega kaasnev länemine tervikuna, nö inimesest ja tema arengust hoolimine, on minu jaoks äärmiselt lähedane teema.

Kas coaching on Elioni juhtidele kohustuslik?
Coaching kui juhtimisstiil on meil tugevalt soovitatav ja Elioni juhatuses on ise kõik coachid ning näitavad selles valdkonnas ka eeskuju. Elionis on oluline inimese inimlikule arengule suunatud juhtimine ja juhte valides me juba eelnevalt pöörame suurt tähelepanu sellele, kui jõuliselt nad tegelevad oma meeskonna arendamisega.

Kuidas näeb välja coachi ja coachitava koostöö? Kui tihti kohtutakse?
Ühtset väljakujunenud praktikat ei ole. Minu jaoks on klassikaline coaching vabatahtlik tegevus nii coachi kui coachitava poolt ja see toimub kahe osapoole kokkuleppel. Seda tehakse vastavalt vajadusele ja juhtide jaoks on see kujunenud osaks nende igapäevasest juhtimisest.
Kehtestatud süsteemi, et juht peab coachima mingi regulaarsusega, seda ei ole.  Kirjutamata reegel on aga see, et tiimi juht peab leidma oma tiimi liikmetele piisavalt aega, et vastavalt võimalusele, kas nädalas korra või üle nädala korra kohtuda. Oluline on, et toimuks vastastikusel usaldusel põhinev tagasiside juhi ja tema inimeste vahel.

Kuidas Elionis on vastu võetud coachingut kui uut juhtimismeetodit?
Nagu tavaliselt, iga algus on raske. Esialgu oli selline lähenemine paljude juhtide jaoks uus ja harjumatu, esines ka vastuseisu. Eks see toimus alustades kerge sunniga, sest koolituse läbimine ei olnud vabatahtlik, seda pidid kõik juhid tegema. Samuti ei olnud vabatahtlik supervisioonid ja vastavad arutlused sellise juhtimisstiili üle.
Coachimine on osa Elioni juhtimiskultuurist  ja see on üks olulisemaid tööriistu meie juhi tööriistalaekas. Tänaseks on coaching Elionis muutunud osaks sellest, millised me juhtidena oleme ja sellist juhti täna enam ei ole, kes seaks kahtluse alla, kas coaching kui selline, on üldse vajalik juhile. Võib öelda, et coachinguga kaasnev mõtteviis, mis on seotud inimese arengule suunatuses ja sellest arengust hoolimises ning isikliku vastutuse võtmises oma arengu eest, on Elionis juurdunud küllaltki hästi.

Mis on Teie kui coachi jaoks coachingu juures kõige keerulisem?
Kõige keerulisemad on olukorrad, kus on vaja coachitav viia arusaamiseni, et ta peab ise võtma vastutuse oma arengu eest. Eriti, kui on tegemist sügavamate isiksuslike küsimustega nagu inimeseks olemisega või varasemast lapsepõlvest kaasa tulnud isiksusehäiretega või seda tüüpi muredega, kus coachimine võib minna psühholoogia valdkonda.
Eelkõige aga ikkagi see, et kuidas tekitada inimeses arusaam arenguvajadusest ja et inimene ise võtaks vastutuse oma arengu eest.

Kes on Teile olnud coachina eeskujuks?
Mulle on eeskujuks kindlasti olnud Elioni pikaajaline juht Valdur Laid, kes on olnud ka mulle coachiks.

Kas Teie töö tulemuslikkus paranes pärast coachimist?
Jah, sel hetkel oli mul kindlasti koostööst coachiga abi.  Eelkõige aitas ta mul saada paremat enesekindlust.

Kellele Te soovitaksite coachingut?
Ma soovitan seda kõigile inimestele, kes tahavad areneda. Ma arvan, et coaching kui mõtteviis, on niivõrd universaalne, et ta sobib kindlasti kõigile. Küsimus on pigem selles, et millistes situatsioonides on coaching parem, kui mingid muud lähenemisviisid. Kui on tegemist kompetentside arendamisega, tööalase võimekuse kasvatamisega - nendel juhtudel on coaching ideaalne lahendus.

Oleg Shvaikovsky, Elion Ettevõtted strateegiadirektor,  jagab oma kogemusi coachitava rollist.

Millised olid Teie ootused coachingu programmiga liitumisel?
Esialgu olin skeptiline, mõtlesin et see on järjekordne moodne metoodika, mis tuleb ja läheb. Aga kuna olen ise vastavad koolitused läbinud ja hakkasin neid teadmisi praktiseerima, nii coachi kui coachitavana, siis mida rohkem ma sellega tegelen, seda rohkem see lähenemine on hakanud mulle meeldima. Siin on selgelt oma iva sees.
Seetõttu mulle meeldib esineda mõlemas rollis. Coachitavana on see hea viis leida lahendusi enda muredele ja samas coachina saan aidata kolleegidel leida lahendusi nende muredele. Seega tänaseks ma tegelen coaching’u lähenemisega väga hea meelega mõlemas rollis.

Kirjeldage palun oma koostööd coachiga?
Coachitavana tekib võimalus oma potentsiaali realiseerida. Coach juhib sind õigete küsimustega probleemi lahenduseni nii, et coachitav pakub need lahendused ise välja. Kohtumised võivad kesta 10 minutit, aga võivad kesta ka kuni tunni, üle selle tavaliselt kohtumine ei kesta.
Mõned kohtumised coachiga on spontaansed ja toimuvad näiteks siis, kui mina coachitavana mõnele probleemile lahendust vajan. Mõned on ettevalmistatud ning eelnevalt kokkulepitud. Ja kindlasti peavad mõlemad pooled emotsionaalselt ja ajaliselt selleks kohtumiseks valmis olema.

Mida koostöö coachiga Teile kõige rohkem on andnud?
Coachitava rollis olemine on andnud mulle enesekindlust, eneseusku ja meeskonnatunnet. Ma tunnen, et ei ole oma murega üksinda. See muidugi ei tähenda, et ma vastutuse endalt ära delegeeriksin, vastutuse võtmine ja lahenduste leidmine jäävad ikka coachitava kanda.

Milliseks Te hindate coachingu kasutegurit, kas sellest on alati abi?
Kui ma ütlen, et igakord saan abi, siis ma valetan. Kindlasti tekib olukordi, kus lahendust ei olegi tulnud. Aga see võib olla täiesti arusaadav olukorras, kus ülesande püstitus on olnud vale. Me oleme otsinud näiteks vastust küsimusele, mis ei olnud antud hetkel üldse oluline. Sellisel juhul me oleksime pidanud aega kulutama sellele, et saada aru, mis on see küsimus, millele me tegelikult vastuseid otsime. Aga üldiselt saan coachingust alati abi.

Mida Te olete õppinud oma coachilt Kalev Reiljanilt?
Kalevilt olen õppinud kindlasti kannatlikkust. Ma ise olen kärsitu inimene, aga Kalev suudab olla tähelepanelik ja kannatlik. Isegi kui ma vahepeal tema kehakeelest loen välja, et ta juba teab vastust ja lahendust minu probleemile, ei ütle Kalev seda välja. Tänu tema kannatlikkusele, laseb ta minul endal lahenduseni jõuda.

Mis on kõige raskem Teie jaoks coachitava rollis olles?
Coachitava jaoks on see alati töö, „higistab” see, kes on coachitav. See ei ole nii, et kui sul on mure, siis lähen coachi käest lahendusi küsima. Lahendusteni pead jõudma ikkagi ise, coach lihtsalt aitab sind õigeid küsimusi küsides heade lahendusteni.

Kes on need inimesed, kellele Te soovitaksite coachingut?
Soovitan coachingut kõigile neile, kes siiralt tahavad, et nende ümber olevad inimesed areneksid. Ja see ei ole rakendatav ainult tööelus, coaching on rakendatav ka pereelus.
Mul on kolm last ja neid autoga koolist koju sõidutades olen märganud, et probleeme lahendades ma kasutan coachingu metoodikat.  Ma soovin, et mu lapsed räägiksid mulle nendele olulistest probleemidest, aga ma ei paku neile lahendusi. Õigeid küsimusi küsides, nad jõuavad ise lahendusteni ja seeläbi arenevad.


Toivo Praakel, Elioni Ettevõtted AS võrguarendusetalituse direktor, jagab oma kogemusi coachitava rollist.

Millised olid Teie ootused sellise programmiga liitumisel?
Leida usaldusväärne partner, kellega koostöös juhina areneda. 
Kirjeldage palun oma koostööd coachiga? Kui tihti Te kohtute?
Proovime kohtuda vähemalt kord kuus. Suhtlemine toimub dialoogina, paljuski lahkame igapäevases töös tekkivaid olukordi ja probleeme, analüüsime juhina käitumist ja otsuste tegemist.

Mida koostöö coachiga Teile kõige rohkem on andnud?
Kõige rohkem olen saanud teadlikkust iseendast. Ühised analüüsid konkreetsete olukordade osas, on aidanud paremini mõista, miks minu ja meeskonna liikmete reaktsioonid ning hinnangud on teatud juhtudel just sellised. Oskust arendada oma meeskonda ja juhtida emotsioone. 

Mida Te olete õppinud oma coachilt? Kirjeldage oma coachi lühidalt?
Olen eelkõige õppinud seda, mille poolest minu coach tugev on. Teeb õigeid otsuseid, arendab meeskonda ja areneb ise. Olen õppinud keskendumist olulisele, tasakaalukust suhtlemises, oskust hinnata enda ja kolleegide käitumist erinevates olukordades.

Mis on kõige keerulisem Teie jaoks, olles coachitava rollis?
Keeruline on olnud leida regulaarselt ühist aega. 

Milliseks Te hindate coachingu kasutegurit?
Coachingu kasutegur on kõrge, kui mõlemad osapooled maksimaalselt panustavad, on avatud ja ausad.

Kes on need inimesed, kellele Te soovitaksite coachingut?
Soovitan coachingut kõigile tänastele ja tulevastele juhtidele, kes tahavad selles rollis edasi areneda. Juhil, kes täna on omas rollis ebakindel, kasvatab coaching enesekindlust ja julgust vastutust võtta ning oskust jõuda soovitud tulemusteni. Usun, et igal juhil, ükskõik kui heaks ta ennast peab, on omad arengukohad.   

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara