Kas sa PEAD või sa TAHAD?

Meil kõigil on võimalus valida ja kui me ei saa valida olusid, siis me saame valida, kuidas me sellesse olukorda suhtume.

Meie mõtted ja tunded on meie enda valik. Kui me selle valiku teeme, siis me ise võtame vastutuse oma elu ja õnne eest. Kui me ise ei suuda valikuid teha, oleme stressis ja negatiivselt meelestatud, sel juhul saab supervisioon selles osas aidata.

Eelmisel nädalal toimunud coachingu ja supervisiooni teemalisel konverentsil Arengukompass 2012 jagati nõuandeid uuematest personaliarengumeetoditest. Erinevad ettekanded rääkisid coachingust ja supervisioonist. Kõrvutati kahte arengumeetodit ja otsiti vastust, mis on neil kahel meetodil ühist ja mis erinevat.

Supervisiooni kui üht võimalikku arendusmeetodit tutvustas Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi õppejõud ning superviisor Katrin Aava, kes tõi välja kahe meetodi erinevusena selle, et kui coachingut võib organisatsioonis läbi viia nii inimene seestpoolt organisatsiooni kui ka väljast, siis supervisiooni puhul tuleb superviisor ettevõttesse alati väljastpoolt.
Teise erinevusena märkis Katrin Aava, et kui coachide puhul on tegevus väga süsteemne, pigem eesmärgile ja tulemustele orienteeritud, siis supervisioonis on hea tulemus ka see, kui töötaja rahuneb maha, leiab ressursse toimetulekuks või lahendab konflikti. Neid tulemusi ei saa majanduslikult mõõta, aga need on samuti head tulemused.

Supervisioon – mis see on ja kuidas see meid aitab?

Supervisioon on Aava sõnul töönõustamine, töötaja arengu toetamine, läbi õigete küsimuste inimese meeleolu muutmine. „Supervisioon tegeleb põhiliselt küsimusega, millise elu sa endale valid. Rõhuasetus on sõnal VALID,” selgitas Aava.
Siinkohal toob Aava ühe metafoori NO teatri etendusest „Kui lõpp ei ole õnnelik, siis see ei ole veel lõpp”, kus Rasmus Kaljujärv on kehastunud üheks veidraks tegelaseks, kes võtab külastajaid vastu juba teatrisse sisenedes. „See tegelane on sellise kössis olemisega, aga samas toimetab, teeb oma tööd ja on saabujatega kontaktis. Ta annab oma kehakeele ja zestidega märku, mida ta soovib, aga ei räägi ja pead mõistatama, et mida ta õieti öelda tahab. Mul  hakkas temast hale, oleks talle tahtnud supervisiooni pakkuda” , kirjeldas Aava teatris nähtut.
Aava sõnul on selline tegelane meis kõigis aeg ajalt peidus. Selle tegelase nimi on OHVER. Läbi Rasmus Kaljujärve mängitud tegelase aitab Aava lahti seletada, millega saab supervisioon nö ohvrit aidata.

Millise elu sa endale valid?

Meil kõigil on võimalus valida ja kui me ei saa valida olusid, siis me saame valida, kuidas me sellesse olukorda suhtume. Meie mõtted ja tunded on meie enda valik. Kui me selle valiku teeme, siis me ise võtame vastutuse oma elu ja õnne eest.
„Superviisorina saan inimest aidata, leevendada tema probleeme ja küsida küsimusi, mis aitaksid tal teha valikuid ja muuta seda, kuidas inimene asjadesse suhtub,” räägib Aava.
Aava sõnul on ohver see, kes tavaliselt räägib teistele, et ta PEAB seda või teist tegema. Siinkohal tuleb mängu teadlik keelevalik ja superviisor saab küsida, et kas sa PEAD või sa TAHAD.
„Ohver satub tavaliselt lõksu selles, et ta hakkab rääkima, kuidas tema ei saa midagi muuta, tema ei saa midagi teha, sest teised on sellised ja olud on sellised. Nii jääb ohver sellesse lõksu, et ta ei saa midagi teha ja tunneb, et teised on süüdi. Siinkohal on hea küsimus, et mis kasu ohver sellest rollist saab?”, küsib Aava. Ja vastab, et ohvri kasu on selles, et ohver ei vastuta. Ta tunneb, et teised on süüdi.

Üks ja sama teekond, aga erinev suhtumine

Järgnevalt toob Aava näite ühest ja samast teekonnast erinevatest vaatenurkadest. Kui ohvri käest küsitakse, et miks sa käid tööl, siis ohver vastab, et PEAN käima. Miks sa pead käima? Ohver vastab, et võttis pangalaenu. Miks sa võtsid pangalaenu? No TEGIME lapsed ja raha oli vaja. Ah, et tegite lapsed, miks te tegite lapsed? Ohvri vastus on, no sellepärast, et sotsiaalne surve oli nii suur ja naine tahtis. Miks sa siis naise võtsid? No ema käskis võtta ja abielluda jne.
„Mingi hetk muutub selline suhtumine naeruväärseks, ei saa nii, et elad PEAN tegema elu”, sõnab Aava ja pakub välja teise versiooni samast teekonnast. "Kui teekonna algusesse tagasi minna, võib vaadelda sedasama teekonda hoopis teise nurga alt. Näiteks nii: armusin ja tahtsin seda naist, saime lapsed, tahtsime saada paremat kodu, võtsime pangalaenu, no keeruline on, aga ma TAHAN tööl käia. Mõlemat teekonda vaadeldes, olukord on ju sama, aga suhtumine on erinev,” selgitab Aava.

Ohver ei vastuta ega riski

Ohver klammerdub oma nö tooli külge, oma rolli ja kui aastaid on see negatiivne tunne nii suureks paisutatud eneses, siis peaks valima uue tooli, uue suhtumise ja hoiaku.
Superviisor saab siinkohal aidata jõustamisega. Ta saab aidata inimesel (loe: ohvril) valida näha oma minevikku positiivsena, pöörata mineviku halvad kogemused jõustamiskohaks. Aga isegi lihtsam on valida oma olevikku ja tulevikku. „Need on inimese enda valikud, supervisioonis saab kõigist miinustest teha ennast jõustavad plussid,” rõhutab Aava.

Supervisioonis tegeletakse hoiakute muutmisega

Oluline on see, et inimene teeb oma valikud ja võtab vastutuse tehtud valikute eest. Ka mitte valimine on valik. Aava sõnul juhtub mõnikord supervisioonis nii, et inimene ütleb, et tema ennast ei muuda või siis, et mina ei näe siin enam lahendust. „Sel juhul superviisor aktsepteerib seda, mida inimene on valinud. Peegeldab seda piisavalt selgelt ja usub, et kui lõpp ei olnud õnnelik, siis see ei olnud veel lõpp ja õnneliku lõpuni jõudmine võtab veel aega,” jääb Aava positiivseks.

Supervisioonist saad täpsemalt lugeda siit.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

ÄRIPÄEV AS otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

28. september 2018

Teabevara