Seega on oluline mõista, et millal tekib püsiv tegevuskoht teises riigis ning saada aru sellest, et kuidas arvutada välja püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit.
Püsiva tegevuskoha tekkimist teises riigis reguleerivad selle riigi siseriiklikud õigusaktid ning maksulepingu olemasolul maksuleping. Seejuures on tavaliselt maksulepingu regulatsioon makasumaksjale soodsam. Maksulepingutes on püsiva tegevuskoha tekkimine reguleeritud üldreeglina standardselt, tuginedes OECD mudellepingule. Seminaril vaatame põhjalikult erinevaid situatsioone, mis võivad tekitada teises riigis püsiva tegevuskoha.
Kui püsiv tegevuskoht on teises riigis tekkinud, tuleb sellele omistada teatud osa kasumist. Praktika näitab, et kasumi omistamisel püsivale tegevuskohale, kohaldavad maksuhaldurid sageli metodoloogiat ebakorrektselt. Seminari käigus vaatame põhjalikult, et kuidas tuleks maksulepingute olemasolul kasumi püsivale tegevuskohale omistada.
Täpsemalt tutvu seminari kavaga siit.
Autor: Tiive Murdoja, Anne-Ly Raudhein