23. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna on sularaha ja pangahoiuste suhtarv Eestis 9,7 ning Leedus ja Lätis vastavalt 22,4 ja 33 protsenti. Selle põhjuseks on mitmed tegurid: pangakontorite arvu vähenemine, mille tulemusena leiavad pered et sularaha kodus hoidmine on mugavam; vähene stiimul sularaha panka viimiseks, sest hoiuste intressimäärad on langenud rekordmadalale tasemele ja väljavaade nende tõusuks puudub; ning lõpuks - varimajandus.

Lähitulevikus ei ole Balti riikide hoiustajatel enam põhjust oodata intressimäärade tõusu näiteks aastate 2008–2009 tasemele.

„Kui lätlastel on kolmandik säästudest sularahana kodus, siis eestimaalastel umbes kümnendik. Ka sellest toodi suur osa eurole ülemineku ajaks pangakontodele (sularaha osakaal pangahoiustest langes alla 5 protsendi), kuid 2011. aasta lõpuks 10-protsendiline sularaha osakaal taastus,“ kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

„Kui intressimäärad on nii madalal nagu täna, siis isegi tõus ühe protsendipunkti võrra võib hoiustaja jaoks tähendada tulude kahekordistumist. Kuna eraisikud on jätkuvalt ettevaatlikud ja riskikartlikud, ei teki sobivat keskkonda kõrgema riskiga säästmisvõimaluste populaarsuse tõusuks ehk investeerimiseks väärtpaberitesse ja muudesse sarnastesse finantsinstrumentidesse,“ ütles SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskiene.

Autor: Tiive Murdoja, Kirjutab Äripäev.ee