Autor: Tiive Murdoja • 24. oktoober 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ei" ütlemise oskus päästab ajahädast

"Ei" ütlemine on juhiabitöös väga vajalik oskus. Oskus "ei" öelda aitab vältida olukordi, kus tegemata tööde hulk kuhjub. 

Juhiabi töö on selline, kus kõik kolleegid tulevad tema juurde oma kiirete ülesannetega. Kuidas juhiabi sel juhul peaks viisakalt "ei" ütlema ja kas üldse peaks?

Öeldakse, et kui annad kuradile näpu, võtab ta terve käe. See ütlus kehtib ka organisatsioonis erinevate tööülesannete jagamisel. Kui inimene ei oska või ei julge kolleegidele öelda "ei", on ta pidevas ajahädas ja jääbki täitma selliseid ülesandeid, mida ta tegelikult tegema ei peaks. Oluline on enda jaoks panna paika prioriteedid ja ka juhiabi peab julgema ülesandeid delegeerida. Konflikt tekib siis, kui teine pool ei mõista, miks tema palvet ei ole võimalik täita. Igale inimesele tundub teda puudutav tööülesanne kõige olulisem ning seetõttu võib "ei" ütlemine tekitada konflikte ning pingeid. Nende vältimiseks on kõige olulisem selgitada, miks ei ole võimalik kolleegi aidata ja näidata talle kätte teised lahendusvariandid. 

Mida võidab see, kes oskab "ei" öelda? 

Ta võidab aega. Ta tuleb hommikul tööle seepärast, et talle meeldib tema töö, ja tal on öösel hea uni, sest teda ei kummita kuhjunud ülesannete hulk, mis on tingitud liigsest vastutulelikkusest.

Mis juhtub inimesega emotsionaalselt "ei" öeldes? Kuidas emotsioone mahalaadida? Miks osad inimesed ei taha või ei oska "ei" öelda?  

Inimesed tunnevad end süüdi, kui nad peavad kellegi palvele vastama „ei”. Enamik inimesi peab loomulikuks, et kui keegi vajab abi, siis me ruttame teda ka aitama. Sellepärast kardetaksegi "ei" öelda ja eelistatakse pigem öelda "jah". Kui oleme aga liiga abivalmid, siis me ei jõua kõiki korralikult aidata ning tekivad pinged ja konfliktid. Seetõttu võib abivalmidus saada karistatud. Olen ise meeskonna juhina teinud selle vea, et kui mul on vaja kellegi abi, siis olen alateadlikult pöördunud nende inimeste poole, kes on pea alati suure õhinaga nõus mõnda tööülesannet täitma. Ehk valin kergema tee ja võin hiljem pettuda, sest konkreetne inimene upub "jah" ütlemise tulemusel töösse ning ühel hetkel avastan, et kolleegi silmad enam ei sära.

Seetõttu toob oskamatus "ei" öelda kaasa ka selle, et inimesed tegelevad ebaoluliste teemade ja tööülesannetega. Öeldakse, et tark ei torma ehk enne, kui mõnele palvele vastata "jah", tasub alati mõelda, kas ma olen õige inimene, kes seda ülesannet peab täitma või kas üldse on vaja seda ülesannet täita. Aeg on väga väärtuslik ja liiga tihti me raiskame aega tegevustele, millega me ei peaks tegelema. Need inimesed, kes on minu ettepaneku suhtes skeptilised, on tegelikult väga head abimehed, kes aitavad vältida tegelemist teemade või töödega, mis on ebaolulised. Kuigi esimese hooga võivad nad tunduda tülikatena, sest ei tule minuga kaasa.

Sa esined 1.novembril juhiabide konverentsil "Kuidas säästa juhti ja hoida iseennast" ettekandega "Veenev enesekehtestamine". Millest Sa räägid konverentsil oma ettekandes? 

Tutvustan konverentsil ühte tehnikat ehk kuuest osast koosnevat argumenteerimist, mis aitab tulemuslikult teisi inimesi veenda. Nende soovituste järgimine aitab inimese enesekindlust ja otsustusjulgust suurendada ning leida üles karid, mille otsa me võime "jah" ütlemise tuhinas suure hooga põrutada.

Räägime Sinu koolitajateest ja tööst. Kuidas ja millal sai Sinust koolitaja ja millega Sa tegeled täna?

Ma olen teinud erinevaid koolitusi kümme aastat. Alguse sai minu kui koolitaja tegevus sellest, et mul endal on olnud kaks väga head koolitajat, kellega tegin koostööd mitu aastat. Üks neist on Mihkel Pärjamäe, kes aitas mind palju, kui alustasin kogenematult Äripäevas keskastme juhina. Teine abimees on olnud Tiit Hennoste, kellega tegime aastaid tagasi koostööd Äripäeva arvamuskülgede muutmisel. Tiit õpetas argumenteerimist ja tema soovitused, mida me Äripäevas järgisime, töötasid. Mind hakati kutsuma erinevate meeskondade ette, et ma jagaksin oma kogemusi arvamusartiklite kirjutamisel. Nendest koolitustest lõpuks kasvaski välja veenmise koolitus, mis on mõeldud eeskätt keskastme juhtidele, kes on sageli kahe kõva kivi ehk töötajate ja tippjuhtkonna vahel.

Igapäevaselt olen Äripäevas toimetaja, juhin Äripäeva uudiste- ja uurivat toimetust.

Ja i-le täpi pealepanemiseks - mis on see, mis paneb Sul silmad särama?

Põhjusi on mitmeid. Näiteks vabadus ja võimalus ise otsustada paneb silmad särama. Ajakirjaniku amet võimaldab ühiskonnas olulistel teemadel kaasa rääkida, kuid seda saab teha enda tõekspidamisi järgides. Mulle tundub, et paljudes teistes organisatsioonides (erakonnad, riigiametid, ettevõtted) sellist vabadust ei ole. Ajakirjaniku töö pakub ka pea iga päev uusi väljakutseid ja põnevust.

Silmad panevad särama teised inimesed. Olen Äripäevas töötanud ajakirjanikuna üle 19 aasta ja seda nii pikalt seetõttu, et ajalehetoimetuses on koos palju loomingulisi ja põnevaid inimesi. Samuti panevad silmad särama lugejad. Saan pea iga nädal telefonikõnesid või kirju Äripäeva lugejatelt, kes tunnustavad meie ajakirjanike tööd. See tekitab hea tunde. Loomulikult saan ma ka sageli sõimukirju, kuid ka nende lugemine võib panna silmad särama, sest reeglina on selliste kirjade ajendiks samuti ajakirjanike hea töö.

Täpsemalt loe 1.novembril toimuva konverentsi "Kuidas säästa juhti ja hoida iseennast" kohta SIIT.

 

 

 

 

 

 

 

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700