29. oktoober 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jõukal mehel on rikas naine

Eestis on kahtlemata probleemiks naiste alaesindatus tippjuhtide hulgas. Seega võib nõustuda Äripäeva väitega Rikaste TOP 500 artiklis „Raha on Eestis meeste käes“, et meeste käsutada on rohkem raha kui naistel, kirjutab Concordia perekonnaõiguse advokaat Helen Hääl.

Hinnates netovara tuleks aga üldiselt eeldada, et rikka mehe naine on rikas naine. See rikkus kuulub pooltele ühiselt. Vara suuruse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda ainuüksi omanikukandest äriregistris või kinnistusraamatus. Tuleb vaadata üle abieluvararegister ning unustada eelarvamus, nagu oleksid jõukad naised vaid lesed, pärijad või tankistid.

„Rikaste meeste“ vara on abikaasade ühine vara. Äripäev ei kasuta oma rikaste TOPi koostamise metoodikas ühisvara-lahusvara mõõdet, kuid siis ei ole ka võimalik teha ennatlikku järeldust rikkuse jagunemise kohta meeste ja naiste vahel. Vastavalt perekonnaseadusele on abielu kestel omandatud vara poolte ühisvara. Registri (kinnistusraamat, äriregister) andmete põhjal ei ole õige teha järeldusi abielus olevate isikute vara omandisuhete kohta. Ühe abikaasa nimele registreeritud kinnistud, äriühingute osad ja aktsiad kuuluvad varaühisuse vararežiimi korral poolte ühisvara koosseisu. Lihtsamalt, mõlemad abikaasad on vara omanikud võrdsetes osades. Nii on juhul, kui kinnisasja võib lugeda abikaasade ühisvaraks, teisel poolel on õigus nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse omanikuna.

Äriühingu otsused vajavad naise nõusolekut. Eestis on kahjuks levinud ekslik praktika, kus äriühingu otsuste üle hääletamine ühisvarasse kuuluvate osade ja aktsiatega toimub vastavalt sellele, kes on kantud osanike/aktsionäride nimekirja. Osaühingu osa, nagu muugi abielu kestel omandatud vara, kuulub eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Seejuures ei oma tähtsust osanike nimekirja kanne ega osa ühisvaras olemisest osaühingule teatamine. Osa ühised omajad võivad teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Kui osanike koosolekul osaleb ja hääletab üksnes abikaasa ega esinda seejuures teist abikaasat või kui teist abikaasat ei esinda muu isik, peab osaühing arvestama, et hääletamiseks ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest, vaid hääle kehtivuseks on vajalik mõlema tahteavaldus.

Osa ühisel omajal on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja ehk osa ühise kuuluvuse avalikustamist. Abikaasad võivad ühisvarasse kuuluvast osast tulenevaid õigusi teostada üksnes ühiselt isegi juhul, kui osanike koosoleku toimumisest teatati vaid ühele neist. See ei välista aga abikaasade üksteise volitamist osanikuõiguste teostamiseks või ühise esindaja nimetamist. Muul juhul, kui abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale andmise kohta, peavad abikaasad üldjuhul ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi teostama ühiselt.

Autor: Tiive Murdoja, Helen Hääl

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700