Autor: Tiive Murdoja • 5. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:

Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu seaduse § 1 lõige 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Seega püsib töölepingu eeldus niikaua, kuni tõendatud ei ole, et pooled sõlmisid teistsuguse võlaõigusliku lepingu (töövõtulepingu, käsunduslepingu vm).

Töölepingu kui kokkuleppe sõlmimine on reguleeritud töölepingu seaduse ja võlaõigusseadusega.

Töölepingu seaduse § 4 lõike 2 kohaselt tuleb tööleping sõlmida kirjalikult, seadus ei nõua töölepingu sõlmimisel kirjaliku vorminõude järgimist vaid siis, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Eeldatakse, et tööleping on kestvusleping, mis on sõlmitud pikaajaliselt, lepingu kirjaliku vormi nõue annab kindlustunde võimalikes vaidlustes töösuhte üle. Töötaja kaitse on tagatud töölepingu seaduse § 4 lõige 4 sätestatuga, mille alusel töölepingu kehtivus ei sõltu vorminõude täitmisest, kuna tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui  pooled ei ole kirjalikku vorminõuet järginud, seega kirjaliku dokumendi puudumine ei välista töösuhet.

Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kattuvate tahteavalduste olemasolu, mis on suunatud töösuhte loomisele. Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud vastastikuse kokkuleppe kõigis neile olulistes tingimustes. Reeglina on olulisteks tingimusteks töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded, töö tegemise koht. Seega töölepingu sõlmimine võib toimuda nii kirjalikult kui ka tegeliku tööle asumise teel, kuid tuginedes töölepingu seaduse § 4 lõikele 2 sõlmitakse tööleping kirjalikult ning mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. Töölepingus kokkulepitud tingimusi saab muuta ainult poolte kokkuleppel, nende tingimuste olulisel rikkumisel teise lepingupoole poolt saab töölepingu erakorraliselt üles öelda.

Töölepingu seadus § 5 sätestab nende andmete loetelu, mis peavad sisalduma töötaja töölepingus ning nende andmete esitamise ja muutmise korra. Suurem osa töölepingu seadus § 5 lõikes 1 loetletud andmetest (tööülesannete kirjeldus, töö eest makstav tasu, aeg, millal töötaja täidab tööülesandeid, töö tegemise koht, puhkuse kestus jms.) võivad, kuid ei pruugi olla poolte vahel eraldi kokku lepitud. Eeldatakse, et töölepingu kokkulepped ja muud andmed esitatakse töötajale kirjalikus töölepingus või töölepingu juurde kuuluvas dokumendis enne tööle asumist.

Kui Teie tööleping on mingil põhjusel jäänud kirjalikult sõlmimata on Teil õigus nõuda tööandjalt töölepingu kirjalikku dokumenti. Soovitatav on nõue esitada kirjalikult näiteks paberkandjal avaldusega või e-kirjaga. Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama kokkulepitud töötingimusi ja töölepingu seadus § 5 lõikes 1 nimetatud andmeid, milles pooled ei ole kokku leppinud. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul nõude saamisest. Kui tööandja kohustust ei täida on õigus pöörduda avaldusega tööinspektsiooni poole. Töölepingu seaduse § 5 lõige 1 sätestab andmete loetelu ja lõige 3 esitamise korra, mille täitmise kontrollimine on tööinspektsiooni kui järelevalve asutuse kohustus.