15. november 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvamus: naised pole targemad kui mehed

Rohkemate naiste maabumine firmade juhtkonnas ei muudaks midagi nende firmade tegevuses, ei heas ega halvas mõttes. Pole olemas mingit ühist naismõtlemist, mida sookvoodid eriliselt esile tõstaksid.

Küll võiks sookvootide rakendamine aga muuta pikapeale üldist suhtumist naissoost tippjuhtidesse, olgu siis tegemist poliitika või ettevõtlusega. On olemas selline mõiste nagu klaaslae efekt. See tähendab, et naistel on võimalik eriliste probleemideta teha karjääri teatud tasemeni. Me kõik teame ju neid kontoritäisi tublisid naissoost keskastmejuhte, keda kiidetakse nende usinuse ja kohusetundlikkuse eest. Mida kõrgemale tõusta, seda vähemaks jääb naisi. Väheseid tippjuhtidest naisi peetakse külmaverelisteks bitchideks, kellel kindlasti midagi eraeluga viltu, sest küllap ta kompenseerib "üle laipade" ülespoole trügides midagi, mis tema tõelises naiseelus puudu jääb.

Iroonia irooniaks, aga just selles peitukski sookvootide peamine pluss, et avalikkus harjuks naistega nende jaoks sobimatuks peetud mängumaal. Ja et naised ise harjuksid endast mõtlema, kui võimalikust tulevasest tippjuhist. Teatavasti pole olemas hullemaid naisteahistajaid kui naised ise, kes jälgivad väga teravalt kirjutamata reeglitest kinni pidamist. Sookvoodid laiendavad tegelikult inimeste mõtlemist, annavad kogemuse, et on päris palju tarku naisi seniste üksikute erandite asemel. Ühiskondliku suhtumise tasemel annavad sookvoodid naistele rohkem võimalusi.

Eraettevõtlusele oma juhtkonna osas ettekirjutuste tegemine pole muidugi mõistlik. Samas ei tasu ettevõtetel paaniliselt karta seda aastat, kui kvoodid rakenduvad. Tõsi, naised pole targemad kui mehed. Aga paraku pole ka mehed targemad kui naised. Need naised, kes tulevikus võivad firmade nõukogudes istuda, ei satu sinna ju tänavalt. Ettevõtte nõukogu lävepakuni jõudnud naine on kindlasti samal tasemel kui juba seal ees istuvad mehed ja on väheusutav, et ta hakkaks kohe seal mingeid müstilisi pehmeid väärtusi kuulutama ja firma kasumit heategevuseks jagama. Näiteks Lõuna-Aafrikas kehtivad rassilised kvoodid juhtkonna koosseisu suhtes ning midagi radikaalset pole mustanahaliste rooli juurde lubamine firmade jaoks kaasa toonud.

Üks vihje ka ettevõtjatele - teatavasti toob mingi valdkonna feminiseerumine kaasa palkade languse selles valdkonnas. Nii et sookvoodid võivad olla hoopis hea võimalus juhtkonna kulude kärpimiseks.

Autor: Tiive Murdoja, Kristi Malmberg

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700