Leia aega lugemiseks 

Aeg-ajalt kuulen ajajuhtimiskoolituse tellinud firmast, et mõni töötaja ei saa koolitusest osa võtta. Kusjuures peamiselt ei jõua koolitusele just need, kellel seda kõige enam vaja oleks. Ja mis on nende argument? Nad on nimelt nii hõivatud, et lihtsalt pole aega ajajuhtimise koolitusele tulla!

Loomulikult näitab see suhtumist ja valmisolekut (või õigemini mittevalmisolekut) olukorra muutmiseks midagi ette võtta.

Aga teisalt, kas neil pole mitte osaliselt õiguski? Kas ei peaks iga ajajuhtimisest pajatav raamat näiteks algama peatükiga „kuidas leida aega selle raamatu lugemiseks?“ Nimetame seda kasvõi „kasutusjuhendiks“.

Tavaliselt loeme enne uue seadme kasutamist läbi kasutusjuhendi, et tagada seadme kõige mõistlikum ekspluatatsioon. Tundub, et meie ajaröövleid pungil täis maailmas ei ole raamatute lugemiseks aja leidmine sugugi enam enesestmõistetav ja me peame andma nõuandeid, kuidas seda kõige tõhusamalt teha. Ehk siis – kuidas leida aega lugemiseks?

Eelkõige alustaks lugejale ebameeldivast teemast – motivatsioonist. Ma väidan, et kui ei leia aega lugemiseks, siis tegelikult ei ole lugemine selle inimese jaoks piisavalt prioriteetne. Miks? Sest me kõik leiame aega olulisteks asjadeks. Või siis ei ole me aru saanud, et mida raamatu lugemine meile annab.

Mõtleme korraks, kas ma olen stressis ja tahan seda maandada? Ma pakun, et enamus tänapäeva inimesi ütleksid seda enda kohta. Raamat on aga suurepärane stressi maandaja! Kas ma pean tööalaselt pakkuma välja uusi mõtteid ja ideid? Kui jah, siis just raamat on see, mis silmaringi laiendab ja aitab näha uusi seoseid ja lahendusi. Kas mul on vaja konkurentsis püsimiseks olla teadlik maailmas toimuvast? Loomulikult! Ja parim lahendus selleks on lugemine.

Mark Twain on öelnud: „Inimene, kes ei loe häid raamatuid, pole põrmugi parem kui see, kes ei oska lugeda.“

Teine huvitav küsimus on see, et kui palju siis peaks raamatute lugemiseks aega vaja olema? Või kui palju on aega puudu? Kui keskmine raamat on umbes sada tuhat sõna ja keskmine inimene loeb 250 sõna minutis, siis kulub ühe raamatu lugemiseks 6-7 tundi.

Muidugi ei ole meil seda aega korraga iga päev võimalik leida. Aga lugeda saab vabalt ka 10-15 minuti kaupa. Kulutades raamatule päevas 15 minutit, jõuab aastas lugeda 10 raamatut! See 15 minutit aega on aga leitav kas lõunapausi ajal kohvikus, kellegi ukse taga oodates või muid ootamatult ettejuhtunud pause kasutades.

Eelnevast jutust lähtub lihtne soovitus – lugemismaterjal peab kogu aeg kaasas olema! On selleks siis lemmikajakiri, eriala- või ilukirjandus, uuringud ja analüüsid või pikemad e-kirjad. Selliste tekstide lugemiseks võib nädalas kuluda mitmeid tunde, mis võtavad niigi tihedast päevakavast olulise osa.

Samas, kui tassida kirjandust endaga kaasas, võib ootamatult tekkivate ootamiste või muude pauside tõttu töötada lugemismaterjali läbi ilma aktiivset tööaega kulutamata. Ühel ajajuhtimisspetsialistil ripub kodus koridoris eraldi korv raamatute ja ajakirjadega, mida ta saab enne väljumist endaga kaasa haarata. Kaval nipp, mida tasub ka endal järele proovida!

Eraldi tuleb välja tuua üha suurenev e-raamatute ja audioraamatute osakaal. E-raamatute tõttu on saanud nüüd tekstid loetavaks isegi pidevalt taskus oleval nutitelefonil. Loomulikult pole sellise lugemise kiirus või kvaliteet sama, mis rahulikult tugitoolis raamatut lehitsedes, aga lisab kahtlemata lisavõimalusi.

Audioraamatud on aga ühed vähesed, mida nö „loetakse“ paralleelselt teiste tegevustega. Audioraamatut saab kuulata autos rooli keerates, trennis ratast vändates, aias riisudes, linnas ühest kohast teise jalutades või muude taoliste tegevuste raames, mida heli samaaegne kuulamine ei häiri. Internet on täis huvitavaid heliformaadis loengud, raadiosaateid ja tekste – ainult lae on nutitelefoni ja kuula!

Kohustustest pungil päevakava jätab mulje, et aega ei ole. Eriti ei jää aega tegevustele, mida ei pea just kohe tegema ja lugemine on üks sellistest tegevustest.

Tasub jätta meelde, et aega ei tekkigi, kui me ise seda endale ei võta. Kui muu ei aita, siis pane endale nädalas kolm korda pool tundi lugemiseks vajalikku aega lihtsalt kalendrisse ja loe.

Autor: ajajuhtimise ekspert Ardo Reinsalu

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Kirjutab bioneer.ee

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine