22. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

KÄI ARSTI JUURES. Külasta mõistliku aja tagant oma perearsti, et tal oleks hea ülevaade sinu tervislikust seisundist ja enesetundest. Arstil on raske sinust ja sinu vajadustest sotti saada, kui ilmud äkki tema ukse taha, kuid tal pole sinuga varasemaid kokkupuuteid olnud.

MINE PSÜHHOLOOGI, NÕUSTAJA, MENTORI VÕI SUHTLUSTREENERI JUURDE. Piisab, kui käid vastuvõtul või karjäärinõustaja juures kolm-neli korda aastas. Asjatundja arvatavasti hoomab, kuidas sul läheb, ja võib sinu valukohtadele osutada enne, kui sa ise neist teadlikuks saad. Sageli öeldakse, et see, kes on stressis või läbi põlenud, saab sellest ise viimasena teada. Enamasti peab sellele osutama usaldusväärne kõrvalseisja.

OSALE STRESSIGA TOIMETULEKU KOOLITUSEL. Eesmärk on hoida stressitase piisavalt madalal uue stressi või läbipõlemise vältimiseks. Selliseid kursusi korraldatakse nii asutustes kui ka väljaspool.

LEIA ENDALE RAKENDUST. Teatud tegevused, näiteks päeviku pidamine, loominguline kirjutamine või mõttetreening võivad kehalist ja psühholoogilist stressi maandada. Hakka õppima näiteks konfliktide lahendamist, enesekindlat kõneviisi, ajajuhtimist, ülesannete delegeerimist, otsuste vastuvõtmist, inimeste intervjueerimist ja muud säärast.

KINDLUSTA OMA SOTSIAALNE TAGALA. Sotsiaalset turvatunnet peetakse üheks kindlamaks vahendiks, mis aitab töötajatel läbipõlemist ja stressi ära hoida. Toetav keskkond ja head suhted töökaaslastega vähendavad läbipõlemisest ja stressist tulenevaid negatiivseid mõjusid. Ehk tuleks kasuks korraldada ühine lõunasöök või seltskondlik üritus mitme osakonna töötajatele või lähimatele kolleegidele, et nad üksteise tegemistega kursis oleksid?

Mõned meeskonnad käivad iga kuu ühisel lõunasöögil, kuhu kutsuvad ka teisi kolleege, et vestelda oma ametikohustustest ja sellest, kuidas üksteisele toeks olla.

OTSI PAINDLIKKE LAHENDUSI. Inimene töötab kõige tõhusamalt, kui tal on oma töö korraldamise ja tegemise suhtes mõningane sõna õigus, näiteks võimalus teatud aja jooksul kodus töötada, tööaega valida või paindliku graafiku alusel töötada. Ligipääs töökoolitustele ja arenguvõimalustele mängib olulist rolli tasakaalustatud töökeskkonna loomisel.

MÄÄRA REALISTLIKUD TÄHTAJAD. Tööinimeste uus mantra on “vähem  vähemaga”. See on välja vahetanud varasema, tegelikkuses teostumatu mantra “vähemaga rohkem”, mis tõi paaril viimasel aastakümnel endaga kaasa arutu stressi.

Sea nii endale kui ka teistele realistlikud tähtajad. Hoidu loomast kunstlikku pinget. Kui tähtajad määrab keegi väljastpoolt, anna sellest töötajatele teada ja konsulteeri nendega, pidage aru töökoormuse üle ja rääkige ajakava läbi. Kiirete tööde ja hädaolukordade puhul kaalu ülesannete ümbermääramist ja/või uute prioriteetide seadmist.

Autor: Tiive Murdoja, Ketlin Rauk