23. november 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Firmakinke valitakse praktilisuse järgi

Kui varem lähtuti firmakinkide tegemisel pigem rahalisest poolest ega mõeldud nii väga toote kvaliteedile, siis praegu on kvaliteet saanud oluliselt määravamaks.

Pigem eelistatakse praegu eestimaist ja looduslikku kingitust, selgitas Ando Laine, firmakinkidega tegeleva ettevõtte Kinkston OÜ müügidirektor. “Kõik soovivad ikkagi midagi praktilist,” lisas Laine. “Kui mingi aeg taheti eri kujusid ja imelikke tooteid, siis praegu otsitakse sellist kingitust, mida saab kasutada ja mis oleks inimesele vajalik – et see kohe prügikasti ei läheks.”

Laine tõi välja mõned tüüpasjad, nagu fliispleedid, ja talvega seotud Eestis tehtud kudumid, nagu kindad ja mütsid ning muud naturaalsed tooted. Just fliispleedid on tema sõnul praegu väga populaarsed.

Teise ärikinke valmistava ettevõtte Ausestar OÜ projektijuht Ülle Johanson möönis samuti, et kliendid lähtuvad kingituse valikul eelkõige meene praktilisest väärtusest, ent ka sobivusest igas vanuses meeste- ja naisterahvale. “Multifunktsionaalsus loob toodetele suurema tarbimisväärtuse ja annab müügieelise. Eelistatud on kasutusväärtusega tooted, näiteks juustualus koos mitme noaga, millest saab koos erinevate juustusortidega kujundada kenas pakendis hea kingituse,” kirjeldas Johanson. “Tahetakse ju, et kingitus oleks igapäevaselt kasutuses ja seeläbi meenutaks ka kinkijat.”

Osaliselt on Johansoni sõnul praegused trendid paika pannud ka uus liiklusseadus – nõutud on helkurid ja helkurvestid. Helkureid saab lisaks standardkujudele tellida soovitud kujuga, näiteks ettevõtte logo sarnaseid.

Kui Laine hinnangul sellist tavapärast käterätti praegu enam väga ei taheta, siis Johanson kinnitas, et paljudele nende klientidele siiski jätkuvalt meeldivad pikema kasutusväärtusega kingitused nagu saunalinad.

“See on väga hea reklaamikandja, sest seda ei tõmmata ümber ainult saunapeol mõnekümne inimese seltskonnas, vaid kasutatakse nii suvel rannas kui ka külmemal ajal veekeskuses,” ütles Johanson. “Eriti muljetavaldavad on sissekootud logoga saunalinad – logo saab huvitavalt eksponeerida ning ka slogani lisada.”

Eelarved on kasvanud

Laine sõnul on tänavu ostetud eriti palju termo kruuse. Ka lastakse väga palju teha erinevaid komplekte, kuhu lisatakse kas kruus, käpikud või kohvipakk. Üha enam tahetakse komplekte, mis sisaldavad toiduaineid. Laine sõnul on väga populaarsed näiteks ökoteed ja ka erinevad maitseained. “Jõulude ajal pole tüüpiline kataloogikaup sugugi hinnas ning jõulukingitus ei ole kindlasti mitte pastapliiats,” lausus Laine, kelle sõnul on kingiturg majandustingimustest väga sõltuv – kui riigil läheb hästi, läheb hästi ka kingiturul. Ka Johansoni hinnangul on kingituste tegemiseks mõeldud eelarved võrreldes eelmiste aastatega suurenenud, kuid see ei tähenda, et valik tehakse uisapäisa. “Üldiselt oleme esimesed, kes langust tunnetavad. Praegu läheb üldine tendents ülespoole ja kingituste väärtused ehk ühe kingi hind keskmiselt on tõusnud,” ütles Laine. “Kui vanasti öeldi, et tehke mulle viie euroga, siis see on praeguseks väga palju tõusnud.”

Kui on väiksem ettevõte ja vähem töötajaid, on ühe kingituse hind keskmiselt pigem suurem, aga kui ettevõttes on juba näiteks 500 töötajat, sõltub summa iga ettevõte rahalistest võimalustest ning kingi väärtus on üldjuhul siiski natuke väiksem.

Laine sõnul pole tegelikult keskmist kingihinda võimalik välja tuua – hinnad varieeruvad ühest kuni saja euroni. Näiteks jõulude ajal tehakse palju komplekte oma ettevõtte töötajatele, aga suurel hulgal ka reklaamkingitusi äri- ja koostööpartneritele. Kampaaniate raames tehtud kingituste summad võivad ulatuda lausa kümnetesse tuhandetesse. Ta meenutas, et kord sooviti neilt kingina saada äärmiselt hinnalist pikksilma, millega taevast tähti vaadata. “See oli täitsa üllatus. Meil läks tükk aega, et üldse sellist asja Euroopast leida,” meenutas Laine. “Tavaliselt selliseid asju ei kingita ja meil ei olnud seda alguses kuskilt võtta, Eestist ammugi mitte.”Tihti otsitaksegi erilisi lahendusi ning need püütakse vastavalt kliendi soovile täita – kui ikka soovitakse kohtuniku haamrit, siis see ka leitakse. Kallimad klassikalised tüüpkingitused on kontoritarbed, millest ei saa üle ega ümber. Hinnalisem spetsiaalselt graveeritud pastakas oli, on ja jääb.

Ärikinke tegevate ettevõtete tootevalikus on ka erilisemate brändide tooted. Näiteks Ausestar pakub kallimate kaubamärkide eelistajatele Cerruti, Ungaro, Nina Ricci ja Charles Jourdani tooteid.

Eesti Energia eelistab kodumaist

Eliis Vennik Eesti Energiast ütles, et neil lähtutakse kingitusi tehes kingi saajast ning sündmusest. “Mingit olulist muutust viimastel aastatel kingituste tegemisel toimunud ei ole – traditsioonid on meie jaoks tähtsad ning oluliste sündmuste puhul peame nii oma töötajaid kui ka partnereid ikka silmas,” sõnas Vennik.

Eesti Energia firmakingitused on enamasti seotud ettevõtte enda tegevuse ning selle tutvustamisega.

Oluline põhimõte kingituste valimisel on, et võimalusel eelistatakse alati eestimaise päritoluga kingitusi või kohalikke tootjaid.

“Üks meie toetatav algatus on Looduse Omnibuss ning nemad annavad igal aastal välja parimaid loodusfotosid sisaldava “Loodusfoto aastaraamatu”. Raamat on meie jaoks tähenduslik kingitus, mida samuti erilisel puhul kinkinud oleme,” ütles Vennik.

Üks huvitavam näide Eesti Energia kingitustest on väärikalt presenteeritud põlevkivi- ja õlinäidised. Samuti on lastud toota oma logoga erinevaid elektriga

seotud seadmeid. “Lõbusamatest kingitustest on meil olemas näiteks temaatiline lauamäng “Uskumatud seiklused energiamaal”,” kirjeldas Vennik ning lisas, et samas kasutatakse otseselt firmaga haakuvate kinkide kõrval aeg-ajalt ka traditsioonilisemaid kingitusi, näiteks raamatukaupluste kinkekaardid.

Ettevõttesiseselt tunnustatakse inimesi väikeste meenetega – kruuside, albumite ja muu sellisega – näiteks tööle tulemise, tööjuubeli või kooli lõpetamise puhul. “Ettevõtete lõikes on traditsioonid erinevad. Näiteks kaevandustes on traditsioon ranitsa ja koolitarvete kinkimine esimesse klassi minevatele lastele,” lisas Vennik.

TASUB TEADA

Milline võiks olla firmakingitus?

SOBIB kokku asutuse-ettevõtte tegevusega.

EELISTATAVALT eestimaine.

PEAB KANDMA firma logo.

PEAKS SAAMA paigutada büroosse nii, et oleks nähtav, veel parem – kasutatav. Nt

maalid, graafilised lehed, teatmeteosed, kroonikaraamatud, seinakellad, kvaliteetne kohviserviis vms.

EI TOHI tekitada saajas tänuvõla tunnet, seega olgu kvaliteetne, kuid mitte liiga hinnaline.

ALLIKAS: “ETIKETT TÖÖL JA KODUS“, TIINA TŠATŠUA, MATI LUKAS

Täpsemalt loe tänasest Äripäeva erilehest Kingitus.

Autor: Eger Ninn, Tiive Murdoja

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700