Hästitoimiv sisekommunikatsioon - küsi, kuula ja seejärel räägi

Selleks, et teha efektiivset sisekommunikatsiooni, on vaja kõigepealt küsida, kuulata ja alles seejärel rääkida, tõdeb MSMedia juht Mart Soonik.

Mis on Teil silma jäänud, milles kõige rohkem sisekommunikatsiooni puhul eksitakse (juhtkonna ja töötajate poolt)?
Mõnikord arvatakse, et tohutu massiivne ettevõtte poolne eesmärkide ja väärtuste propaganda on ülimalt oluline ja samas tuleb välja, et tegeleda tuleb hoopis töötajate tunnustamise, tagasiside andmisega ja mikrokliima parandamisega. See on aga hoopis teistsugune strateegia. Selleks, et teada, mis on infoliikumise, selle kvaliteedi ja lõppkokkuvõttes motivatsiooni takistavateks teguriteks, on üheks võimaluseks sisekommunikatsiooni audit. Selle tulemusel peaksid saama selgeks probleemid ja kui viimaseid aktsepteeritakse juhtkonna poolt, siis edasi tuleb vaid seada strateegilised eesmärgid koos realistliku tegevuskavaga. Neist on vaja omakorda ettevõtet sisemiselt teavitada, tegevuskava ellu viia ja seejärel mõne aja pärast jälle sisekommunikatsiooni paranemist hinnata. Kes soovib veel lähemalt teada, võib otse minu käest järele küsida.

Kas tõhus sisekommunikatsioon aitab meeskonnatunnet parandada? Kuidas?
Jah, aitab küll. Teadmine sellest, mida tehakse, kuhupoole liigutakse ja miks just ühed või teised otsused vastu võetakse, loob organisatsioonis terve ja usaldusliku keskkonna. Ilma selleta ei ole organisatsioon võimeline väliste muutustega kohanema. Toppama jääb igasugune uuenduslik mõtlemine, teeseldakse töötegemist, töökohal viibitakse peamiselt seltskonna, mitte tööalaste eesmärkide pärast. Umbes nagu anekdoot plaanimajanduse aegadest. Töötajad tegid näo, et nad teevad tööd ja partei tegi näo, et nad maksavad palka. Kui töötajaskond on iga organisatsiooni kõige olulisem ressurss, siis mõjub seesugune raiskamine lõppkokkuvõttes hukatuslikult.

Kuidas iga töötaja organisatsioonis saab kaasa aidata, et parandada sisekommunikatsiooni?
Iga töötaja saab olla aktiivne, anda tagasisidet ja näidata, millisel moel võiks kogu organisatsioon paremini toimida. Selle asemel, et kolleegidega koos kiruda, võiks teha juhtkonnale ettepanekud olukorra muutmiseks. Lisaks võiks huvi tunda, kuidas teiste osakondade kolleegid sarnaseid tööalaseid probleeme lahendavad, vältige eelarvamusi ja ärge kartke konflikte. Asjade selgeks rääkimine viib edasi.

Millised võivad olla puuduliku sisekommunikatsiooni tagajärjed?
Puudulik sisekommunikatsioon võib lõppkokkuvõttes tuua kaasa organisatsioonide hukkumise, seda eelkõige konkurentsitihedas erasektoris. Tänapäeva konkurents ja väliskeskkonna pidev muutumine vajab pühendunud töötajaskonda ja selle tekkimine ilma kvaliteetse sisekommunikatsioonita ei ole lihtsalt võimalik.

Kes peaks vastutama organisatsiooni sisekommunikatsiooni eest, kui eraldi ametikoht selleks puudub?
Juhtkonnal lasub vastutus töö organiseerimise eest. Mõnel juhul võib ettevõtte juht ka raamatupidamise kohustuse enesele võtta. See kõik oleneb ettevõtte suurusest, kuid mõningatel juhtudel on see lahendatud nõnda, et strateegiline tugi ostetakse konsultandilt ja tehniline töö jääb näiteks sekretärile või personalispetsialistile.
Miks on oluline, et sisekommunikatsiooni strateegiat aitaks paika panna oma valdkonna spetsialist, on omaette küsimus ja mul on selleks ka lihtne vastus. Juhul, kui probleemide sõnastamise ja planeerimise etapis mõni suurem viga sisse lipsab, siis on see justkui katkise vundamendiga maja - mõnda aega seisab kõveriti ja vajub lõpuks ikkagi kokku. Inimressurss on raisatud ja kasu ei kellelegi. Kommunikatsioonijuhtimine on eriala nagu iga teinegi ja selle eksperdiks saadakse vaid pikaajalise kogemuse ja õppimise baasil.

******************************

Mart Soonik on põhikohaga Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi lektor ja kommunikatsiooniteenust pakkuva ettevõtte MSMedia omanik. Viimase kaudu saab ta olla igapäevaselt tegev kommunikatsioonijuhtimise praktikas kõige erinevamate ettevõtete ja organisatsioonide juures.
Mart on töötanud kommunikatsioonijuhina nii avalikus-, era- kui ka kolmandas sektoris ja alati on ta pidanud vastutama ka efektiivse sisekommunikatsiooni toimimise eest. Mart on pea alati saanud võimaluse läbi viia ka sisekommunikatsiooni auditit, mille tulemustele rajanud juba konkreetse plaani, kuidas tugevusi säilitada ja nõrkusi parandada. Mõnikord on see tema sõnul õnnestunud paremini ja mõnikord halvemini, aga alati on olnud sisekommunikatsioon üks osa tema olulisest igapäevatööst. Marti sõnul ei saa ühtegi väliskommunikatsioonialast säravat projekti ellu viia, kui organisatsioonis sisesuhted ei toimi.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine