Miks töövaidluskomisjoni poole pöördutakse?

Viimastel aastatel vähenenud töövaidluste hulk pöördus tänavu tõusuteele: kolme kvartali jooksul on esitatud 2275 töövaidlusavaldust.

Tänavu kolme kvartali jooksul on töötajad esitanud töövaidluskomisjonidele 2006 avaldust ning tööandjad 269 avaldust. „Vaikselt, aga kindlalt on töövaidluste arv tõusnud kogu selle aasta jooksul,” kinnitas Tööinspektsiooni peajurist Elina Soomets.

Enim töövaidlusi toimus 2009. aastal, mil töövaidluskomisjonidele esitati 6391 avaldust. Sestpeale töövaidluste hulk langes ning mullu esitasid töötajad ja tööandjad kokku 2909 töövaidlusavaldust, mis on väikseim arv viimase nelja aasta kestel.

Mis põhjustel töövaidluskomisjoni pöördutakse?

Töötajad nõuavad peamiselt saamata jäänud töötasu ja/või lõpparvet. Töövaidluste arvu tõstsid muuhulgas mitu suurt massivaidlust. Näiteks pankrotistunud Pere AS töötajad esitasid 106 sarnast avaldust, et saada kätte palk, puhkusetasu, lõpparve jms. „Rahuldasime kõik töötajate nõuded ning Pere AS sellele vastu ei vaielnud,” märkis Tartu töövaidluskomisjoni juhataja Jevgeni Kupri.

Tööandjad protesteerivad aina enam selle üle, kui töötaja lahkub omavoliliselt ametist enne tavapärase 30päevase etteteatamistähtaja möödumist. Eelkõige kipuvad nõnda kiirustama lihttöölised, ehitajad ja klienditeenindajad. Näiteks leiab ehitaja endale tööotsa Soomes, kus lubatakse paremat palka, kuid nõutakse „otsekohe” ametisse asumist. Mida sel puhul teha? Õige oleks senise tööandjaga rääkida ja püüda saavutada kokkulepe varasema lahkumise kohta.

Lühema etteteatamisajaga võib töösuhte üles öelda vaid erakorralistel juhtudel, kui teine pool oluliselt rikub töölepingu seadust. Näiteks võib tööandja ilma etteteatamiseta vallandada töötaja, kes ilmub kohale alkoholi- või narkojoobes. Töötaja omakorda võib rutem lahkuda, kui tal on pikka aega palk saamata. Äärmuslikel juhtudel võib lahkuda päevapealt, näiteks kui töötaja tervis on otseses ohus.

„Vahel tuleb ette seaduse kuritarvitamist,” märkis Jevgeni Kupri. „Tööandjad püüavad töölepingut erakorraliselt üles öelda, et ei peaks maksma firmast lahkuvale töötajale hüvitisi. Põhjuseks otsitakse näiteks usalduse kaotus või töökohustuse rikkumine. Ka töötaja võib tuua ettekäändeks tööandja käitumise, et saaks erakorraliselt lahkuda ilma etteteatamisajata, ning kui veab, siis veel ka hüvitiseks kolm kuupalka.”

Ent kuritarvitamine pole niisama lihtne: kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, siis tööandja sageli vaidlustab selle. Samuti vaidlustavad töötajad selliseid vallandamisi, mille põhjused tunduvad ebaõiglasena.

Vastastikune süüdistamine on tavapärane

Töövaidluste puhul on tavapärane, et töötaja ja tööandja süüdistavad vastastikku teineteist. „Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, siis tavaliselt tööandjalt tuleb vastuavaldus, näiteks kahjunõue töötaja vastu. Mõnel juhul on see põhjendatud, kuid tavaliselt mitte,” ütles Tartu töövaidluskomisjoni juhataja Jevgeni Kupri. „Juhtub ka vastupidi – kui tööandja esitab avalduse töötaja vastu, siis hakkab töötaja omakorda otsima mingeid tööandja eksimusi, näiteks kunagi minevikus tehtud ületundide eest maksmata töötasu. Viimase aasta jooksul on pea kõigi juhtumite puhul olnud nõnda, et ühest ettevõttest tuleb korraga nii avaldus kui ka vastuavaldus.”

Töövaidluskomisjoni poole pöördumine on tasuta ning lahend saabub tavaliselt kuu aja jooksul. „Enamik töösuhteid puudutavaid vaidlusi lahendatakse just töövaidluskomisjonides, kus menetlus on lihtsam ja kiirem kui kohtus,” nentis Tööinspektsiooni peajurist Elina Soomets.

Kui emb-kumb osapool pole töövaidluskomisjoni otsusega rahul, siis võib ta selle kohtusse edasi kaevata. Ent töövaidlusotsuseid vaidlustatakse kohtus üha harvem: kui tänavu kolme kvartali jooksul nõuti kohtu jaoks välja 70 otsuse dokumendid, siis mullu sama aja jooksul läks kohtusse edasi 185 otsust.

Loe lisaks tööõiguse teemadel SIIT.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine