Uusaastalubadus rahakotile

Piduderohke detsember seljataha jäetud ning uus aasta kenasti vastu võetud, tabab paljusid meist kassiahastus: kuhu küll kõik see raha jäi?

Võib juhtuda, et ollakse koguni silmitsi olukorraga, kus krediitkaardi saldo on miinuses ning igapäevaste arvete maksmiseks kulub viimanegi vaba raha. Kuidas sellist olukorda edaspidi vältida ning saavutada seda, et aasta alguse lubadusest oleks sel aastal tõesti ka kasu?

Planeerimine ja eesmärkide seadmine

Seekordne uusaastalubadus rahakotile võiks olla: sean eesmärgid ja plaani vähemalt 12 kuuks. Enamikule meist tähendab pere rahaasjade korraldamine igakuist usinat arvestamist ja sissetulekute jagamist, et tasutud saaksid nii kommunaalarved kui ka igapäevased kulud. Rõõmu pakub päev, mil näeme, et jõuame tagasi maksta laenu või kasutatud krediidi ning lõpetada kuu plusspoolel, suurendades ka säästusid. Põhimõte kulutada teenitust vähem on väga mõistlik, kuid sellest üksi ei piisa, et olla oma raha peremees. Pere rahaasjade ajamine ilma eesmärkideta on võrreldav kaardi ja kompassita meresõiduga.

Rahaasjade plaanimine ja eesmärkide seadmine aitab leida raha perele vajalike väljaminekute jaoks ning otsustada, milliseid säästu- ja laenuvõimalusi on mõistlik kasutada soovitud tulemuste saavutamiseks. Kaugemate eesmärkide läbimõtlemine aitab seada rahaasjades prioriteete. Nii ei kujune kehva plaanimise tõttu võetud laenu tagasimakse takistuseks teiste oluliste eesmärkide elluviimisel, näiteks lapse kooliraha kogumisel.

Kahjuks näitavad uuringud, et pikem plaanimine on Eesti perede seas väga vähe levinud. Kuni viieks aastaks on rahalised plaanid tehtud vaid 3% inimestel ja enamaks ajaks vaid 1%-l. Valdavalt on kombeks teha lühiajalisi plaane: kolmandik meist mõtleb ette pool aastat, 16% peredest ühe aasta. Kaugema kava puudumine mõjutab väga otseselt inimeste finantskäitumist. Kui plaanida väljaminekuid vaid lühiajaliselt, soodustab see emotsionaalseid ostusid ning rahanappuse ja ootamatute väljaminekute korral on ainuke valik kasutada laenuraha. See aga toob lisakohustusi, mis võivad ühel hetkel hakata üle jõu käima.

Millest alustada?

Kõige käepärasem viis rahaasjade korrashoiuks on luua pere-eelarve: kanda lihtsasse tabelisse igakuised tulud ja püsikulud, neid siis kõrvutada ja vaadata, kui suur osa sissetulekust kulub püsimakseteks ning kui palju jääb pärast raha kätte. Nüüd tuleb paika panna eesmärgid ning seejärel on lihtne nende täitmist ka eelarve abil jälgida. Tabelist on kohe näha, kui palju võiks iga kuu jääda raha näiteks tulevase remondi või reisi jaoks. Nende kulude katteks tasub võimaluse korral raha koguda. Kui näiteks kaks inimest panevad alates jaanuarist iga kuu kõrvale sada eurot, võivad nad tuleva aasta vastu võtta juba luksuslikul puhkusel.

Kui aga eelarvetabelist selgub karm tõde – sissetulekud kipuvad vaid hädavaevalt väljaminekuid katma –, tuleks kulutusi tähelepanelikumalt vaadelda. Ehk on võimalusi kokkuhoiuks? Üle tasub vaadata eri lepingud. Pole võimatu, et leiate näiteks kümne aasta eest soodsalt sõlmitud telefonilepingu asemele mõne uue ja parema.

Aasta algus on hea ka oma isiklike eesmärkide seadmiseks ning siingi võib pere-eelarve abiks olla. Kui rahakott kipub õhukeseks jääma, ehk oleks aeg mõni senine hobi lisatööks muuta? Samuti tasub töökohal sättida arenguvestlus võimaluse korral aasta algusesse, mis lubab ka tööandjal saada hea ülevaate töötaja eesmärkidest ning sellele vastavalt käituda. Ehk on võimalik võtta lisaülesandeid või asuda uude ametisse ja saada töö eest mõistagi ka õiglane tasu?

Kindlasti tasub aga uusaastalubadusena säästmine üles kirjutada, et plaani siis tähelepanelikult järgida. Kui panna iga kuu kõrvale kasvõi natuke, võib sellest ootamatuste korral palju abi olla ning 2014. aasta saabub juba rõõmsa plussi, mitte kurva miinusega.

Heaks abivahendiks on pere-eelarve planeerimisel Swedbanki internetipanga tasuta lahendus Rahaplaneerija, mille abil saab hoida silma peal oma kuludel, mis liigitatakse automaatselt kulugruppidesse, võrdlete eri ajavahemike tarbimisharjumusi ja palju muud, õppides oma raha parimal moel kasutama.

 

 


 

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Anne Sägi

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine