Mis tuleb teha enne sisekujundaja palkamist?

Kui teie ettevõttel on lähiajal kolimisplaan ja soov kasutada sisekujunduse planeerimisel professionaali abi, siis on mõistlik kaardistada töötajate vajadused ning ettevõtte võimalused ja alles siis leppida kokku kohtumine disaineriga.

“Kõigepealt tuleb teha ruumiprogramm ja ruumi plaan läbi mängida. Väga oluline on ka valguslahendus,” märkis sisearhitekt Tiiu Truus ja lisas, et mida põhjalikumalt on projekt kliendiga koos läbi arutatud, seda parem on ka tulemus. “Eks kokkuhoiu raames tehakse kõiki asju teinekord natuke vähem. Kuid  funktsionaalne ei ole alati kallis. Kõik ilus ei pea olema kallis,” märkis Truus. Kuid on üks asi, millega tema sõnul ei tasu kunagi kokku hoida, ja see on valgustus.

Enamasti need kliendid, kes büroo poole pöörduvad, Truusi sõnul juba teavad, mida nad tahavad. Sisekujunduse puhul oleneb palju ka sellest, millise ettevõttega on tegemist. “Kas on tegemist mängulisema keskkonnaga või on tegemist logistikafirmaga. Töö spetsiifika loeb ruumi kujundamisel palju,” lisas Truus.

Enamasti on kliendil kodutöö juba ära tehtud, kuid Truusi sõnul leidub ka selliseid ettevõtteid, kellega on koos maha istutud ja sisekliima ja ruumide paigutus läbi räägitud. “Ruumiprogramm on ülitähtis. Teinekord koostame me koos kliendiga lähteülesande. See on nagu ükskõik mis muu ülesande puhul: kui tegevuskava on selge, siis on ka tulemus seda selgem ja parem ning rahuldab kõiki pooli,” märkis Truus.

Tutvu ka arhitekti käekirjaga

Sisearhitekt Pille Lausmäe sõnul peaksid ettevõtted endale sisearhitekti otsides tutvuma tema varasemate töödega. “Arhitektuur ja sisearhitektuur on vaatamata oma küllaltki tehnilisele iseloomule siiski loomingulised erialad ja igal arhitektil on paraku oma käekiri ja stiil, mida ta kõige paremini valdab ning mis on talle omane,” märkis ta.
Teine väga oluline nüanss on Lausmäe sõnul see, et tellija peaks alati määrama enda esindaja, kes oleks vajadusel ka koordineeriv lüli. “See isik (juhtkond) peab olema võimeline oma töötajate soovidest välja selekteerima lõplikud soovid ja ettepanekud.
Kujundaja ei saa olla inimene, kes kõikide töötajate soovidega suudaks arvestada. Selline demokraatia ei ole kunagi positiivse lahenduseni viinud,” märkis ta.
Lausmäe sõnul on enamasti töö tellijaks firma, kes ei tee seda esimest korda ja kellel on juba piisavalt kogemust. “Palju on renoveeritavaid büroopindu, kus endale ei tehta selgeks tehnilisi võimalusi, näiteks olemasolev sprinklerisüsteem või
ventilatsioon, ja muudatustega kaasnevat tööde mahtu ja maksumust. See toob kaasa palju tühja tööd,” rääkis ta.
Tellijal ei maksa ka unustada, et projekteerimine on protsess. “Vähem või rohkem on ka tulemus selle protsessi nägu ehk siis tellija ja projekteerija koostöö peegeldub lõpptulemuses alati,” rõhutas Lausmäe põhjaliku projekti kodutöö ja läbirääkimise olulisust.

Pane paika eelarve ja tähtajad

Igal tööl on alati oma hind. “Kliendilt ootaks eeskätt, et ta on endale selgeks mõelnud oma planeeritavate tööde eelarve, lahti mõtestanud ja kirja pannud firma struktuuri (kes kellega koos töötab, kui palju on kabinette, nõupidamisi, avatud-suletud kontor) ja reaalsed tähtajad,” märkis Lausmäe. Samas tõdes ta, et kliendid on muutunud oma soovidest teadlikumaks, kuid tööd tellides ollakse siiski palju tagasihoidlikumad kui viis või kümme aastat tagasi.
Olenevalt objektist võib tööde tegemine võtta Lausmäe hinnangul aega kolm kuud kuni aasta. Ka sisearhitekt Tiiu Truus märgib, et alla kolme kuu ei jõua töödega enamasti kunagi valmis. “Kontori või büroo projekteerimise peale läheb tavaliselt
aega keskeltläbi üks kuu.” Kokkuvõttes alla kolme kuu töödega ikka kuidagi valmis ei jõua, tõdes ta.
Kõik oleneb muidugi ka objektist, suurusest, eriosade projekteerijatest. Mis puudutab tööde maksumust, siis on Truusi sõnul hinda raske üheselt öelda. “Enamasti inimesed, kes kasutavad professionaalide abi, saavad oma ruumidega valmis kiiremini ja ka odavamalt, kui ise seda kõike omal käel tegema hakates,” rääkis ta.
Uutes büroomajades on Truusi sõnul teinekord juba süsteemid välja töötatud ja alati ei pea sisearhitekti palkama. “Kuid kui ruumid on tühjad, siis on sisearhitekt enamasti hädavajalik,” lisas ta.

TASUB TEADA! Mis tuleb teha ära enne sisekujundaja palkamist?

TEE endale selgeks, millist bürood ettevõte tegelikult vajab.
PANE ruumide suunitlus paika (koosolekuruumid, kööginurk jms).
SELGITA välja töötajate vajadused, milline lahendus oleks neile sobivaim ja meeldivaim.
TEE selgeks, milline on asutuse sisekliima, kui palju võiks olla avatud ruume ja kui palju kinniseid kabinette.
MÄÄRA kindlaks, kus võiksid olla printerid jms tööks vajalik tehnika.
ÄRA häbene välja öelda ka töötajate ühiseid kiikse ( ? la koogireeded vms).
TUTVU sisearhitekti varasemate töödega.

Loe lisaks infotehnoloogiaettevõtte Helmes ja Director Meedia kogemusi sisekujundajaga koostööst tänasest Äripäevast.

Osale arutelus

  • Kaisa Gabral, Tiive Murdoja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine