Uuringu valim moodustati inimestest, kes töötavad igapäevaselt arvutiga ning kelle tööruumid on varustatud kliimaseadme ja plastakendega. Just kuiv õhk, tolm ja vähene ventilatsioon on ühed moodsad silmakuivuse põhjustajaid.
„Töö arvutitega, kontaktläätsed, konditsioneer ja nägemisteravust korrigeerivad operatsioonid on põhjused, miks kuiva silma sündroom järjest enam levib ja seda just noorte inimeste hulgas,“ kommenteeris silmaarst Ljudmila Gorjatševa.
Silmade kuivuse tunnusteks on kraapiv võõrkehatunne, sügelus, põletustunne, ebamugavustunne või valu. Kaebused tekivad, sest pisarakile ja seeläbi ka silma pindmiste rakkude veesisaldus on vajalikust madalam. Kui vesi keskkonna toimel silmapinnalt ära aurab, on pisarates normaalsest rohkem soola ning appi tulevad veemolekulid silmarakkudest, mis tähendab, et rakud ise kuivavad ja tõmbuvad kokku. „Uus ravitehnoloogia, osmoprotektsioon, on suur edasiminek, sest osmoprotektorid tungivad sarvkesta rakkudesse ega lase veel silmarakkudest väljuda,“ selgitas Gorjatševa.
Uue põlvkonna kunstpisarad põhinevad osmoprotektsiooni unikaalsel tehnoloogial. Kui tavalised silmadele mõeldud preparaadid leevendavad haiguse tagajärgi, nt kunstpisarad võivad suurendada pisarate hulka ning lubrikandid aitavad säilitada silmapinna niiskustaset, siis osmoprotektorid tegelevad haiguspõhjuse endaga. Osmoprotektorid ehk neutraalsed aineosakesed ravivad silma pinda ning taastavad pisarate koostise ja funktsioonid.
„Kui haigus jääb aastaid ravimata, siis kergematel juhtudel sümptomid lihtsalt ajapikku süvenevad: tekib pidev punetus ja teinekord on hommikuti silmades valu. Rasketel juhtudel aga kannatab sarvkest ja sidekest, esmalt tekib pindmine kahjustus, edasi võib tekkida sarvkesta hägustumine ja nägemine halveneda,“ ütles Gorjatševa.
Mõningatel juhtudel võib kaua kestnud kuiva silma sündroom põhjustada ka silma sarvkesta põletikku ehk keratiiti, mille tulemusena võib nägemisvõime väheneda või täiesti kaduda.