Autor: Tiive Murdoja • 5. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas tööandja võib töötasu maksmisega viivitada?

Kui lepingus pole kokku lepitud teisiti, siis vastavalt võlaõigusseadusele võib töötaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda tööandjalt viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Tõepoolest, kuni 30.06.2009.a. reguleeris kehtinud palgaseadus nimetatud sätetega tööandja kohustusi.

Alates 01.07.2009.a kehtiv töölepingu seadus sätestab § 84 lõikes 1, et töösuhtest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks töölepingu lõppemisega. See tähendab, et endiselt tuleb lepingu lõppemisel selle viimasel päeval kõik saadaolevad summad ära maksta.

Kui lepingus pole kokku lepitud teisiti, siis vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja (antud juhul töötaja) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult (antud juhul tööandjalt) viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS-i §-s 94 sätestatud intressimäär (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), mis on praegu 0,75% ja millele lisandub 7% aastas. Kokku praegu seega 7,75% aastas. Intressimäär avaldatakse perioodiliselt internetilehel www.ametlikudteadaanded.ee (intressimäära avaldamise teated).

Toon näite: töötajale pole detsembrikuu töötasu summas 600 eurot pangakontole tänaseni kantud, kuigi kokkulepitud palgapäev on iga kuu 5. kuupäev. TLS § 33 lõike 2 järgi loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval, kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale. Antud juhul oligi 05.01. laupäev. Seega pidi palk üle kantama 04.01.2013.a. Viivist arvestatakse järgmisest päevast, so alates 05.01.2013 iga päeva eest.

Arvestus viiviseks on sel juhul:

(600x0,0775)/365=0,13 eurot ehk 13 senti iga viivitatud päeva eest.

Tööraamatuid tööle asumisel enam ei nõuta ja neid välja ei anta, kuid möödunud ajast tööandja käes olev tööraamat antakse töölepingu lõppemisel töötajale. Kui töötaja ei ole ühe aasta möödumisel tööraamatut töösuhte lõppemisest välja võtnud, võib tööandja esitada tööraamatu andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda. Töötaja võib vajadusel seda teha ka ise (TLS § 134).

Seega ei pea töötajale maksma enam hüvitist keskmise töötasu ulatuses, vaid VÕS-is sätestatud viivist rahalise nõude maksmisega viivitamisel.

Loe lisaks tööõiguse teemadel SIIT.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700