7. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hoiatus ei ole karistus
Üldjuhul peab töölepingu erakorralisele ülesütlemisele töötajast tuleneval põhjusel eelnema hoiatus. Hoiatuse eesmärk ei ole töölepingu seaduses otseselt reguleeritud ning seega jätab selline olukord ruumi erinevale tõlgendamisele ja rakendamisele.
Praktikas tekib sageli olukordi, kui töösuhte pooltele pole selge, mille või kelle eest teda hoiatatakse, kirjutab MAQS Law Firm advokaadibüroo advokaat Katrin Sarap ajakirja Personali Praktik veebruarinumbris.
Leidub neid, kes arvavad, et hoiatus on kui kunagine distsiplinaarkaristus ning seega on tööandjal endiselt võimalus töötajat karistada. Levinud on ka arvamus, et kui töötajale on tehtud vähemalt kaks hoiatust, siis kolmanda rikkumise korral võib töölepingu rikkumise olemusest hoolimata erakorraliselt üles öelda ning eelnenud hoiatuste arvu tõttu ei ole töötajal mõtet ülesütlemist vaidlustada. Sellised seisukohad ei ole kooskõlas töölepingu seaduse (TLS) ning hoiatuse eesmärgiga.
Mis on hoiatus ja kas seda saab ka vaidlustada, loe edasi ajakirjast Personali Praktik. Tellijad saavad ajakirja lugeda ka veebis: http://pp.aripaev.ee
Autor: Kaire Uusen, Tiive Murdoja
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!