Rahvuspühale eelneva tööpäeva lühendamine 

24. veebruaril tähistatav rahvuspüha, Eesti Vabariigi aastapäev, langeb tänavu pühapäevale. Tööinspektsioon meenutab, et nendel töötajatel, kes on graafikujärgselt tööl laupäeval 23. veebruaril, tuleb tööpäeva lühendada 3 tunni võrra.

Aastas on kokku 12 riigipüha ning 2013. aastal võivad kaheksa  täiendava puhkepäeva üle rõõmustada need, kes töötavad tavapärasel moel ehk esmaspäevast reedeni.

Lisaks kohustab töölepingu seadus tööandjat kolme tunni võrra lühendama tööpäeva, mis eelneb Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale, jõululaupäevale ja uusaastale. Kuigi seaduse tekstist on kadunud sõna „vahetult“, on seadusandja jätkuvalt silmas pidanud riigipühale vahetult eelneva tööpäeva lühendamist. Eks ikka selleks, et tööd varem lõpetades oleks aega pühadeks valmistuda. Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus, vaid kohustus. 

Kuivõrd rahvuspüha langeb seekord pühapäevale, ei lühenda see reedest tööpäeva ega mõjuta veebruarikuu kalendaarsete tööpäevade järgi arvutatavat kuu tööaja normi, milleks on 160 tundi.

Kuidas lühendada tööpäeva graafiku alusel töötajatel?

Tööajakava (graafiku) alusel käib tööl tubli kolmandik töötajaskonnast, olles seotud toitlustamise-teenindamise, transpordi, arstiabi osutamise, korrakaitse või mõne muu teenusega, mis elanikkonna huvides peab toimima 24/7. Kui töötaja graafikujärgne tööpäev langeb laupäevale, 23. veebruarile, tuleb tal lühendada tööpäeva 3 tunni võrra ning kuu tööajanorm on seega 157 tundi.

Paraku aga kõik tööandjad ei lühenda riigipühale vahetult eelnevat tööpäeva, tuues põhjenduseks elanikkonna teenindamise vajaduse, majandusliku kahju saamise võimaluse, tavapärase tööajakorralduse häirumise vms.

Kui tööandja majandustegevus siiski ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb neid kolme töötundi vaadata kui ületundide tegemist, mis saab toimuda ainult poolte kokkuleppel. Koostades kuu tööajakava, peaks tööandja juba aegsasti töötajaga kokku leppima, kas viimane nõustub pühade-eelsel päeval töötama nagu tavalisel tööpäeval.

Kui töötaja  ei ole nõus töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda tööajakavaga selleks sundida. Töötaja keeldumine ei tohi kuidagi halvendada tema olukorda töösuhtes. Kui töötaja aga annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületunnitööks ja hüvitatakse vastavalt seadusele. 

Kui kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust, lüheneb nende tundide võrra kogu arvestusperioodi töötundide norm. Seadusega ei ole kooskõlas pühade-eelse töövahetuse alguse kolme tunni võrra hilisemale ajale nihutamine või kuu jooksul mõne teise suvalise tööpäeva lühendamine, et neid ületunde tasaarveldada.

Näiteks töötaja puhul, kes töötab 12-tunnise tööpäevaga graafiku alusel, tuleks käituda nii:

- Kui tema tööpäeva graafikujärgne kestus on 23.02.2013 kell 8.00–20.00, siis rahvuspühale vahetult eelneva tööpäeva tõttu tuleb tema tööpäeva lühendada 3 tunni võrra.

- Kui tema tööpäeva graafikujärgne kestus on 23.02.2013 kell 20.00 kuni 24.02.2013 kell 8.00, siis on tegemist töötamisega riigipühal. Tööpäeva ei lühendata, kuid 8 tunni eest tuleb maksta kahekordset tasu ja ka täiendavat tasu 25% töötamise eest ööajal

Kas tööpäeva tuleb lühendada ka osalise tööajaga töötajatel?

Pühade-eelse tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus, mis ei sõltu töötaja töölepingujärgsest töökoormusest, kuid sõltub töötaja tööajakorraldusest: kas ta peaks pühale vahetult eelneval tööpäeval tööl olema või mitte.

Näiteks tavapäraselt 4-tunnise tööpäevaga töötamisel tuleb vahetult pühale eelnevat vahetust ikka lühendada 3 tunni võrra. Kui aga tavaliselt on tööpäev ainult 2-tunnine, siis töötaja sel päeval tööle ei tule ning tema kuu tööajanorm väheneb 2 tunni võrra.

Loe lisaks tööõiguse teemadel SIIT.

Osale arutelus

  • Neenu Pavel, Tiive Murdoja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine