Kuidas pori ja lörts siseruumidest eemal hoida?

Ettevõttele porivaipa valima asudes tuleb mõelda sellele, mis korrusel asub büroo, kui tihedalt külastatava ettevõttega on tegemist ning millised on sissepääsu juures ruumi osas võimalused jalapuhastuseks.

 Ideaalis on mustuse n-ö tõrjumine kolmeastmeline ning sellele tuleks mõelda juba ehitist projekteerides.

Provaibandus on kui omaette teadus, mis õigeid valikuid tehes aitab pikas plaanis ka raha kokku hoida.

Kui koduuksel ajab asja ära väiksem porivaip, siis suuremates keskustes ja büroohoonetes on vaja talvisel ajal veidi erimeetmeid kasutusele võtta. Näiteks Viru Keskusest käib päevas läbi umbes 30 000 inimest. "Meil on terve kvartal keskuse all ja inimesed tulevad meie juurde üle sõidutee, kust nad toovad kaasa soola ja muid kive," rääkis Viru Keskuse haldusjuht Rein Luks, "Õhtuks on vaibad läbimärjad."

Keskuse algusaastatel renditi Luksi sõnul porimatid ise otse sellega tegelevalt firmalt, täna tegeleb mattide rentimise ja vahetamisega keskuse koristusfirma.  "Koristusfirma ütles meile, et vaipu tuleks tihedamalt vahetada, sest inimesed tassivad pori sisse ja nemad ei suuda seda kõike koristada. Ja siis me muutsimegi süsteemi ära. Koristusfirma hakkas ise ka vaipu vahetama, rääkis meiega läbi vaiba vahetuse tihenduse ja muu vajaliku," rääkis Luks.

Talvel vahetavad nad vaipa keskmiselt korra päevas, suvel paar kolm korda nädalas. "Lisaks käivad meil koristusinimesed tolmuimejaga igapäevaselt üle. Kui on kuiv aeg, siis saab liiva ja muu kraami vaiba seest ka tolmuimejaga kätte, kuid talvisel ajal, sõltuvalt välistemperatuurist, siis need vaibad lähevad väga kiiresti lirtsuma," rääkis Luks.

Kuus 1000-2000 eurot vaipade peale

Olenevalt sellest, kui tihti vaipu vahetatakse, siis keskmiselt kulub talvel vaibarendifirma peale 1000-2000 eurot kuus. "Suvel läheb poole vähem. Sõltuvalt ka vaiba suurusest ja arvust," lisas Luks, kelle sõnul peab vaiba peal saama talvel vähemalt 10 sammu astuda, siis saab pori kätte. "Meil on tuulekojas sees harjasmatid, mis peaksid suurema sodi enda sisse võtma ning ära pühkima ja sees pool on siis vaibarida," rääkis Luks.

Kinnisvarateenindus OÜ juhatuse liikme Ivar Banki sõnul algab kogu vaibateadus tegelikkuses mitte porivaibast, vaid just nendest samadest harjasmattidest, mis peaksid olema kõigepealt välisukse juures. "Meie ettevõtted on läinud lihtsamat teed pidi. Üldiselt on kasutusel vaipade rendisüsteem, kust saadakse maha renditav vaip, mida siis vahetatakse mingi regulaarsuse järgi. Arvatakse, et sellest piisab, aga tegelikult see nii pole."

Bank selgitas, et need vaibad, mida rendiettevõtted pakuvad, on tegelikult sissekäigu kaitsmise nn kolmas aste. "Tegelikult peaks olema esimene jala pühkimise võimalus juba väljapool hoonet, siis tuulekojas, kuhu jääb suurem mustus ja liiv, ning alles siis tulevad vaibad, mis jalatalla ka ära kuivatavad," ütles ta, "Häda on see, et loodetakse, et kui porivaip pannakse ukse ette, siis see teebki kogu töö ära, tegelikult ei tee ju. Liiv ja muu jääb vaiba peale, ei vaju struktuuri sisse ja liiv kantakse ruumi edasi.

Banki sõnul algab pori ja liivaga võitlemise õige protsess peale juba ehitise projekteerimise ajal - siis tuleks sissepääs planeerida selline, et sinna saaks edaspidi paigutada korraliku jalgade puhastussüsteemi. Paraku Banki sõnul paljud projekteerijad, kas ei tea seda või siis hoiavad selle võrra raha kokku, mis samas maja ehitamise hindadega võrreldes on suhteliselt marginaalne summa.

Laiskus läheb kalliks maksma

Banki hinnangul võib projekteerijate möödalaskmised kirjutada teinekord ka teadmatuse arvele, kuid tihtilugu lihtsalt ei viitsita sellega ka tegeleda. "Mingi osa on kindlasti ka neid, kes on tahtnud teemasse süveneda. Kuid, ega seda teemat väga oluliseks siiski ei peeta. Enamus ettevõtjad asuvad rendipindadel ning neil ei õnnestu sissekäigu ehitust palju mõjutada. Selles osas on tegemist projekteerijate möödalaskmistega. Teinekord võivad olla ka sellised uksed, kus pole jäetud piisavalt ruumi, et teha sinna süvend, mis peaks enne vaipu olema ja kui vaip pannakse maha, siis ei käi uks sellest üle," loetles Bank murekohti.

Tema hinnangul peaks sissekäigu juures kõige ees olema rest, mis teeb ära esimese töö. "Kui sinna pannakse ainult vaip, siis see ei tee asju odavamaks, siis minnakse lihtsama vastupanu teed. Tehakse igakuiseid kulutusi vaiba rendi eest, mis tegelikult ületavad selle resti hinna. Kokkuvõttes läheb see kallimaks. Jah, tänases päevas on see odav, kuid paari aasta kolme perspektiivis läheb see kallimaks," märkis Bank.

Oluline on ka vaiba imamisvõime

Vähemtähtis pole Banki hinnangul vaiba valimise juures ettevõtetel arvestada ka sellega, millise ettevõttega tegemist on, kui palju inimesi seda ettevõtet külastab ning mis korrusel asub büroo. "Alumistel korrustel on vaja rohkem vaipu ja neid peab tihemini vahetama ja ülemistel korrustel vähem. Vähe tähtis pole ka ukse ette pandava vaiba ja resti ehitus," rääkis Bank.

Rendiettevõtted vahetavad vaipu reeglina seitsme või 14päevase perioodi tagant. Isegi kui talvel oleks vajadus tihemini vahetada, siis paljudele ettevõtetele läheks sellise teenuse ostmine liiga kalliks. "Vaiba ruutmeeter võtab enda sisse keskeltläbi 7 liitrit vett ja kui see number on täitunud, siis tuleb vaip ära vahetada. Kliendile on vaiba vahetamine rohkem kui üks kord päevas suureks kuluks ja samas pole ka teenuse pakkujad valmis mitu korda päevas ühes kohas käima vaipu vahetamas. Sest kui rendifirma teeb seda üldises regulaarsuses, on selle vaiba tarne kliendi juurde odav, kuid, kui ta peab hakkama ekstra sõitma kliendi juurde vaipa ümber vahetama, siis see läheb väga kalliks. Ja klient pole nõus ka selle teenuse eest maksma," seletas Bank.

Viru Keskusel on kõige porisemateks aegadeks olemas tagavaravaibad. "Osadel päevadel meie koristajad keeravad märjad vaibad kokku ja panevad asemele tagavaravaibad," ütles haldusjuht Luks. 

Tema hinnangul on Eestis vaipade sortiment suhteliselt lai. "Kõige olulisem vaiba valimise puhul on imamisvõime. On olemas nailonvaibad ja puuvillavaibad.  Meie kasutame hetkel nailonvaipa. Paar aastat tagasi proovisime puuvillavaipa, millel on karv kõrgem ja mis võtab palju vett enda sisse. Kuid see ei õigustanud ennast. Võttis vett küll palju sisse, aga pikk karv vajus maha ja inimesed astusid ikka lirtsuva asja peale," rääkis Luks oma kogemusest. Tema sõnul hoiab nailon vaibakiudu paremini püsti ja vesi läheb sinna alla ning pealmine pind tundub jalale kuivem.

Osale arutelus

  • Kaisa Gabral, Tiive Murdoja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine