Autor: Tiive Murdoja • 4. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Töölepingu seaduse § 95 lg 1 alusel tuleb tööleping üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (kas omakäelise avaldusega, e-kirja või faksi teel edastatud avaldusega) ning tööandja peab ülesütlemist ka põhjendama. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Suuliselt töölepingut üles öelda ei saa. Seega kuni tööandja ei ole töötajale esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldust, on tööleping kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik.

Võlaõigusseaduse § 195 järgi toimub ülesütlemine avalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, ei saa teine pool suhte muutmist takistada ning leping lõppeb ülesütlemisega. Lepingu lõppemise avalduse kehtivuse eelduseks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõike 2 alusel selle jõudmine teise lepingupooleni.

Töölepingu seadusest tulenevalt ei pea tööandja vormistama töölepingu lõppedes töölepingu lisa ega tegema tööraamatusse töölepingu lõppemise kohta kannet. Töölepingu ülesütlemisavaldus on töölepingu lõpetamise juriidiline dokument.

Loe lisaks tööõiguse teemadel SIIT.