Pane kontor roheliselt toimima

Roheliseks muutumiseks on põhjust: hinnanguliselt tarbivad kontorid energia, vee ja teiste loodusvarade tarbimise ning jäätmete ja heitmete tekitamise kaudu 40 protsenti maailma toorainest ja ressurssidest.

Keskkonnasõbralikkust demonstreerivad uhkelt nii Google'i kui ka Apple'i kontorid kogu maailmas: ettevõtetes on kasutusel autojagamisprogramm, elektriautod ning töötajaid julgustatakse tööle jalutama või kasutama jalgratast. Keskkonnasõbralik kontor on kogu maailmas leviv trend ja seda on viljelema hakanud ka mõned Eesti kontorid.

Kuigi "roheliselt mõelda" võib ka iseseisvalt, on büroodele appi tulnud mitmed organisatsioonid. Näiteks Säästva Eesti Instituut on käivitanud pilootprojekti, mis pakub lahendusi kontori elustiili muutmiseks ning uute harjumuste tekitamiseks. Selle nn keskkonnajuhtimissüsteemi arendajad ja rakendajad on pärit kuuest Euroopa riigist. Maailma Looduse Fond (WWF) on samuti mõelnud välja büroodele keskkonnasüsteemi, mille eesmärk on süsihappegaasiheitmete ja ökoloogilise jalajälje vähendamine.

WWFi Green Office'i märgi sai hiljuti Ülemistel asuva Technopolise kontor, mis on üks kümnest selle ettevõtte kontorist maailmas, mis loodusefondi tunnustuse teeninud. Ettevõte näeb roheliseks muutumises palju head. "Oleme arvutanud, et Technopolise Green Office märkidega kontorites on näiteks kahepoolsele printimisele üleminekuga võimalik aasta jooksul kokku hoida kuni 100 000 eurot. Kontorite keskkonnasüsteem toetab ka energiakulu ja jäätmekoguste ning nendest tekkivate halduskulude vähendamist," tõi esile ettevõtte arendusteenuste projektijuht Tõnis Pechter. Vähem oluliseks ei pea firma ka lihtsalt head enesetunnet, mis tekib säästlikus kontoris majandades.

Green Office'i märgi taotlemisprotsessi osana komplekteeriti Technopolis Ülemiste kontoris Green Office'i meeskond, kaardistati hetkeseis, pandi kirja keskkonnapõhimõtted ja kontoripõhine keskkonnaprogramm. Näiteks parandati prügisorteerimise korda, loobuti ühekordseks kasutamiseks mõeldud nõudest, hakati suuremat tähelepanu pöörama energiasäästule, soetati CO2 mõõtmise aparaat ning defineeriti kolm keskkonnasäästu näitajat, mille tulemusi hakatakse raporteerima igal aastal.

Töötajad võtsid Pechteri sõnul rohelise kontori kontseptsiooni algusest peale hea meele ja huviga vastu.

DHL Estonia ja Starman osalevad Säästva Eesti Instituudi projektis. "Kõige suurem muudatus, mille käivitasime aasta alguses, on uus, keskkonnasäästlik küttesüsteem," ütles Starmani kommunikatsioonispetsialist Kristi Reiland. Uus süsteem kasutab Starmani peajaama ja serveripargi jahutamisel tekkiva jääksoojuse kontoriruumi kütmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks.

"See on üks tõeliselt äge süsteem, mis kasutab ära ressursid ja võimaldab küttekuludelt kokku hoida ca 96%. Lisaks loomulikult prügi sorteerimine ja kogu kasutuskõlbmatu tehnika saadame utiliseerimisse," rääkis Reiland. Tehnika soetamisel järgib ettevõte rahvusvahelist keskkonnamärgist RoHS ning paberi kokkuhoidmiseks alustati elektroonilisele dokumendisüsteemile üleminekut. 

"Seega võime öelda, et aasta 2013 on meil alanud tõeliselt Rohelise Kontori egiidi all," sõnas Reiland. Roheline kontor loob tema sõnul parema töökeskkonna ja annab ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu. See annab ka lisaväärtust, tõstes töötajate keskkonnaalast teadlikkust ja motivatsiooni. "Sest uhke tunne on töötada vastutustundlikus ettevõttes," sõnas Reiland.

DHLi keskkonna- ja kommunikatsioonijuht Laire Suurväli ütles, et nende ettevõte oma kontorites ökoloogilisi põhimõtteid järginud juba nii kaua, et ilma ei kujutataks oma tegevust ettegi. Rohelise kontori tegutsemispõhimõtete järgimine annab tema sõnul lisaväärtust ettevõttele, töötajaile ja klientidele. "Ei tasuks unustada, et otsene seos on ka keskkonnaressursside mõistlikuma ümberkäimisega," lisas Suurväli.

DHL Estonia ASis juhindutakse ISO 9001 ja ISO 14001 standardite nõuetele vastavast integreeritud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemist. "Ettevõttena oleme seadnud endale keskkonnaalaseks eesmärgiks vähendada CO2, mille saavutamisele aitavad kaasa osakonnapõhised SMART põhimõttel seatud keskkonnaalased eesmärgid.

Keskkonnategevuse eesmärkide täitmist mõõdetakse ettevõttes pidevalt ning tulemustest informeeritakse ka teisi töötajaid. 

Peale selle on DHLi kontoris loodud eeldused keskkonnasäästlikuks käitumiseks. Näiteks on võimalus jäätmete liigiti sorteerimiseks, koopiapaberi korduvkasutamiseks ja lahendused, kuidas elektriseadmeid säästvalt kasutada. "Selliseid väikseid keskkonda säästvaid nippe on meil palju ning põhimõtted on töötajad hästi omaks võtnud. Püüdleme pideva parendamise suunas ning oleme avatud uutele võimalustele. Näiteks oleme printimislahenduse täiustanud tasemele, mis aitab vältida asjatuid väljatrükke," rääkis Suurväli.

Lisaks töötajate kaasamisele keskkonnateemadesse peab ettevõte oluliseks isegi klientide ning allhankijate teadlikkuse tõstmist. "Näiteks eelistame kliendilepingute digiallkirjastamist paberil allkirjale ning koolitame allhankijaid säästva sõidustiili osas," sõnas Suurväli.

"Ettevõtte lisaväärtus võib olla nii finantsiline, kulude kokkuhoid mõne säästva lahenduse rakendamisest, kui ka ettevõtte mainet puudutav - kes ei tahaks töötada tööandja heaks, kes tagab mõnusa töökeskkonna ja peab oluliseks roheliste põhimõtete rakendamist või teha koostööd ettevõttega, kus keskkonnajuhtimissüsteem toimib ning ettevõtet külastades on silmaga nähtavad tulemused?" tõi Suurväli esile plusse.

Sel aastal tunneb DHL uhkust selle üle, et on Vastutustundlike Ettevõtete Indeksis teeninud pronksitaseme.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Laura Mallene

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine