11. märts 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Naised ootamatusteks vähem valmis kui mehed

Traditsioonilised soorollid ilmnevad mitte ainult palgavahes ja ootustes, vaid ka finantskäitumises, selgub mullustest uuringutest. 

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja konjunktuuriinstituudi ühisuuringutest selgus, et naistel on vähem laenukohustusi kui meestel ning nad on ootamatuste vastu vähem kindlustatud, lootes hädas eelkõige lähedastele.

„Kindlustatuse all ei peeta silmas vaid laenukindlustust, vaid ka varuplaani ootamatustega toimetulekuks,“ selgitas teabekeskuse juhataja Anne Sägi. „Asjaolu, et  naised tunnevad laenu võtmise ees poole rohkem hirmu kui mehed ja on enam ka põhimõttelised laenamise vastased, viitabki, et nad on ettevaatlikumad ja neil on väiksemad rahalised võimalused.“ 

Vaadeldes Eesti inimeste laene, selgub, et meestel on enam laenukohustusi kui naistel. Kodulaenu võtjatest on 55% mehed ja 45% naised.

Krediitkaardile laenu võtnuid ning väikelaenu omajaid on aga rohkem naiste seas, vastavalt 40% mehed, 60% naised ning 47% mehed, 53% naised.

„Mehed võtavad sagedamini autoliisingu, kodulaenu ja järelmaksu, naised krediitkaardi, väikealenu ning õppelaenu,“ kommenteeris Anne Sägi.

Need, kellele aga laenu ei anta, on pigem mehed.

Laenu tagasimakse osakaal igakuisest sissetulekust erineb suuresti sõltuvalt võetud laenust ja laenatud summast, ehk suurim koormus langeb kodulaenu ja autoliisingu omanikele. Võttes aga arvesse naiste väiksemaid palku, maksab üle 30% sissetulekust laenule siiski 19% naisi, ent 16% mehi. Naised ei ole ka meestega võrreldes niisama varmad oma laenu tagasimakse suurust avaldama. Kuigi laenu tagasimaksmist peavad suurem osa elanikest jõukohaseks (82%), siis pisut rohkem peavad selle nimel pingutama naised.

Sissetulekute suurusega  olid naised nii mullu kui aastal 2011 pisut enam rahulolematud. Eelmisel aastal suurenes palgaga rahulolematus just naiste seas, ehk 65% naistest tõdes, et ei ole töötasuga rahul. Meestest avaldas rahulolematust iga teine vastanu.

Kui meestest pidas lähema aasta jooksul sissetulekute suurendamist tõenäoliseks pea iga teine, siis naistest leidis seda vaid 34%.

"Mitmel kohal korraga töötama on altimad naised ja see trend on võrreldes eelneva aastaga muutunud. Välismaale tööle minna soovijatest on 70% mehed ja 30% naised. Palga juurde küsimise osas ei ole suhtumine viimastel aastatel muutunud – mehed on seda jätkuvalt julgemad tegema. Kuigi need ei ole esmased valikud sissetulekute suurendamiseks, on mehed samuti julgemad investeerimisega tegelemisel ja eraettevõtjana alustamisel," kommenteeris Sägi.

Autor: Ave Lepik, Tiive Murdoja

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700