Autor: Tiive Murdoja • 18. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:

Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Töötasu sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev) peab olema fikseeritud töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepingu seaduse § 28 lõige 2 punkt 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingu seaduse § 33 lõige 2 sätestab erisuse juhul, kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, siis loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval.

Kui tööandja ei ole palgapäeval kokku lepitud töötasu välja maksnud, tekib töötajal nõudeõigus töötasu osas, mis jäi välja maksmata, ehk saamata töötasu osa muutub sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja (töötaja) nõuda võlgnikult (tööandja) viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ehk viivitatud summa kättesaamiseni. Viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (Euribor), millele lisandub 7% aastas. Euribori avaldab Eesti Pank Ametlikes teadeannetes www.ametlikudteadeanded.ee. Hetkel on ametlikes teadeannetes avaldatud järgmine intressimäära avaldamise teade: Eesti Pank teatab võlaõigusseaduse § 94 lg 2 alusel, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2013 oli 0,75%. Seega on hetkel viiviseks 7,75% aastas. See teeb reaalseks viiviseks ligikaudu 0,021% viivitatavalt summalt päevas.

Töötajal ja tööandjal on võimalik kokku leppida seaduses sätestatust suuremas viivisemääras, kuid seda üksnes tööandja rahalise kohustuse maksmisega viivitamisel. Kui pooled ei ole lepingus teisiti kokku leppinud, tekib töötajal õigus nõuda tööandjalt töötasu maksmisega viivitamise eest viivist Võlaõigusseadusest tulenevas viivisemääras.

Töötajal on õigus nõuda tööandjalt viivist töötasu maksmisega viivitamise eest palgapäevale järgnevast päevast alates kuni päevani, mil tööandja on viivitatud summa välja maksnud.

Loe lisaks tööõiguse teemadel SIIT.