Autor: Tiive Murdoja • 19. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Idanemise esimeses faasis avalduvad taime kõik head omadused: juurde tekib asendamatuid aminohappeid, küllastamata rasvhappeid, suureneb C-vitamiini ja B-grupi vitamiinide sisaldus. Idandatud seemned pakuvad konkurentsi apteekides müüdavatele toidulisanditele, sest nad sisaldavad suures koguses väärtuslike ensüüme, proteiine, mineraalaineid (fosfor, raud, kaalium, magneesium, kaltsium jt), mikroelemente, kiudaineid ja looduslikke vitamiine.

Idanditest arvatakse abi olevat nina-, kurgu-, kopsu- ja nahahaiguste ning nakkushaiguste puhul, järjekindel idandite söömine ennetab külmetushaigusi ja parandab juuste ning peanaha tervist. Idandamine annab seemnetele võimsama elujõu, suurendab toitainete hulka, neid „vabastades”, muudab hõlpsamini seeditavaks.

Mida eelistada?

Sobiliku sordi leiab nii maheda, vürtsika kui ka mõrkja maitse eelistaja. Läätse, rõika-, sinepi-, tatra-, nisu-, mungoa-, brokkoli-, punase kapsa, kressi-, basiiliku-, lutserni- ja seesamiseemned on kõige eelistatumad idandite kasvatamiseks.

Kuidas idandada?

Idandamiseks on müügil spetsiaalsed nõud: kolmekorruselised idandamisnõud ja spetsiaalsed sõelaga purgid või alused. Kuna idandamine võtab aega keskmiselt 3-5 päeva, siis on hea, kui mitmel korrusel kasvad eri aegadel idanema pandud seemned, nii on värsked idandid iga päev kohe võtta.

Enne idandamist tuleb seemneid hoolikalt loputada ning soovitatavalt 8-12 tundi toasoojas vees leotada. Seemneid ei tasu idanema panna liiga paksu kihina, sest nad paisuvad. Idandite loputamist kaks korda päevas ei tohi ära unustada, sest sel juhul seemned kuivavad ja protsess katkeb. Samuti mõjuvad idandamisele halvasti järsud temperatuurimuutused. Parim temperatuur on 20-22 kraadi - liiga soojas seemned roiskuvad ja jahedas ei arene. Idandeid kasvatatakse pimedas. Väga oluline on idandite areng õigel ajal peatada, et väärtuslikud toitained kaotsi ei läheks. Selleks pane nad hermeetilisse karpi ja aseta külmkappi.

Idandamine idandamisnõus: ühele lavale laotage kuni kaks supilusikatäit seemneid. Vala ülemisele lavale 0,5L puhast joogivett. Reservuaari kogunenud vett saab kasutada lillede kastmiseks. Idandeid tuleb loputada kaks korda päevas.

Idandamine idandamispurgis: pane purki üks supilusikatäis seemneid, kata seemned puhta joogiveega ja leota üle öö. Hommikul vala leotusvesi ära ja loputa iga päev kaks korda, kuni idandid on valminud.

Idandamine Buzzy sõelaga idandamisnõus: laota seemned õhukese kihina metallrestile ja pese voolava vee all. Täida klaaskauss leige veega, aseta metallrest kausi kohale. Vajadusel lisa igapäevaselt vett, jälgides alguse veetaset.

Kuhu sobivad idandid? 

Eriti hästi sobivad idandid pajaroogadesse, suppidesse ning salatitesse. Enne söömist idusid keetma ei pea. Suppidesse ja pajaroogadesse lisatakse need viimasena, et vitamiinid kuumutamisega ei hävineks.

Idandite omadusi:

Päevalill. Natuke vähemtuntud kultuur idandamiseks, kuid väga väärtuslik tänu erinevatele vitamiinidele ja laiale aminohapete sisaldusele. Idandid maitsva õli/pähkli maitsega ja sobivad kasutamiseks salatites ja söögitegemisel.

Lutsern. Kutsutud ka idandite kuningaks, eeskätt suure proteiini, karotiini ja laia vitamiinide sisalduse tõttu. Sisaldab C, D, K, E ja B12 vitamiine. Noortel idanditel on pehme maitse, enim kasutatkse neid toidu dekoreerimisel liha-kala praadide juures ja salatites. Lutserni kasutatakse väga meelsasti võileibades juustu – muna või tomatiga.

Basiilik. Meeldiv lõhn ja maitse on väga tuntud , lisaks on basiilik enim kasutatud maitsetaim Vahemeremaade köögis. Noored idandid annavad väga värske maitse pastaroogadele just enne serveerimist, samuti saab idandeid kasutada oma pestokaste tegemisel.

Rukola. Noortel lehtedel on väga meeldiv maitse, veidi pähkline ja õrnalt piprase lisandiga. Rukola lehti saab hästi kasutada singi, juustude, suitsu lõhe ja erinevate salatite juures. Hästi kasutatav toitude dekoreerimisel. Rukola sisaldab vitamiine A ja C ning rauda.

Kress-salat. Laialt kasutatav nii lehtede kui võrsete söömiseks. Kress salat sisaldab sinepiõli, mis annab talle meeldivalt vürtsika kõrvalmaitse. Kasutatakse salatites, lõhe ja teiste kalatoitude juures ning suuremal hulgal kartulisalati juures koos sidruniga. Sisaldab hulgaliselt vitamiine A, B, C, ja mineraale.

Munguba. Aegade algusest enim kasutatav võrsekultuur Hiina ja Aasia köögis. Sisaldades rikkalikult vitamiine ja omades värsket krõmpsu maitset on munguba parim valik panni-ahju roogadele. Sobiv salatitesse ja serveerimis eelse lisandina suppidesse.

Spargelkapsas e. brokkoli. Sarnaselt spargelkapsaga on ka idandeid soovitav kasutatada südamehaiguste ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks. Spargelkapsa võrsed sisaldavad sulforafaani, mis aktiviseerib immuunsüsteemi ja ‘lülitab’ sisse arterites kaitseproteiinid võitluses vähkkasvajaga. Umbes 30 grammis spargelkapsas võrsetes on 50 korda enam sulforafaani kui spargelkapsas endas. Süües korra nädalas spargelkapsa võrseid väheneb oht haigestuda vähki märgatavalt. Võrsetel on ka meeldiv, pehme maitse ning neid saab kasutada toitude dekoreerimisel. Kasutatav kastmetes ja püreesuppides lisandina.

Sinep. Äratuntavalt eriline vürtsikas sinepimaitse on iseloomulik ka sinepivõrsetele. Võrseid on hea kasutada juustu, singi, peekoni võileibade juures. Lisades võrseid kartulipüreele, annavad nad toidule meeldiva lisamaitse. Kasutatkse ka suppide juures. Võrsed sisaldavad rohkelt kaltsiumi, rauda, ja vitamiine A, B1, B2 ja C.

Hernes. Hernevõrsete maitse on sarnane värskelt korjatud hernestele. Eriti meeldib maitse lastele, lisaks on neid hea kasutada toitude kaunistamise juures. Sobiv lisand kalatoitudele, ka lihatoitudele, ahjupanni roogadele, salatitele ja suppidele.

Redis ‘Daikon’. Nimetus Daikon – viitab Jaapani päritolule ning seemned ongi toodetud võrseteks kasvatamiseks. Seda redist ei soovita kasvatada haruliste juurte tõttu nn. tavaliseks rediseks. Võrsete on aga külluslikult vitamiine A, B1, B2, C ning mineraale ja kaltsiumit. Värske, kerge ja kergelt vürtsikas maitse teeb võrsed meeldivaks lisandiks väga erinevatele toitudele.

Allikas: www.hansaplant.ee