Mida võib tööandja teha töötaja isikuandmetega?

Kui hästi on tööandja kursis, kuidas töötajate isikuandmeid töödelda ja milliseid andmeid võib koguda värbamise käigus? Kas ja kuidas võib töötajaid kontrollida töösuhete ajal ja millised karistused võivad rikkumisega kaasneda?

K-Print tegevjuht Rein Rebane räägib, et ta pole isikuandmete kaitsmisega töösuhtes eriti kursis. "Tean, et mingeid andmeid töötaja kohta ei tohi koguda, kõik on püha ja puutumatu ja et kui mõni asi jõuab töövaidluskomisjoni, siis enamasti jääb õigus töövõtjale, selles mõttes on meil tööandja kehvemas seisus," räägib ta. "Olen küll sellest teemast huvitatud ja tahaks rohkem teada ning kuna organisatsioon kasvab, siis ühel hetkel peab valdkonna endale selgeks tegma, aga praegu ei tea ma sellest eriti," lisab ta. "Väikestes ettevõtetes, kus juhtkond tegeleb väga paljude asjadega, millest paljud pole isegi otseselt tööülesanded, ei jõua kõigega tegeleda," ütleb ta.

ASi Estravel personali- ja kvaliteedidirektor Katrin Alujev räägib, et mida väiksem on ettevõte, seda vähem ilmselt sellele tähelepanu pööratakse, fookus on mujal. "Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu PARE  poole pealt olen kokku puutunud paljude värbamisprotsessi eetilisemaks muutmise küsimustega, rääkimata kõikidest vigadest, mida tehakse ettevõtetes isikuandmetekaitse seadusest lähtudes."

Alujev ütleb, et kui vanasti pidi juristi appi võtma, siis täna on regulatsioonid ja näited kõik netist kättesaadavad, peab olema ainult tahe asi endale selgeks teha ja kõik on kergelt leitav.

Kui hästi töötajad enda õiguste ja tööandja kohustuste ja õigustega kursis on? Alujev arvab, et ilmselt mitte väga. "Kui töötad enda jaoks usaldusväärses ettevõttes, siis ei mõtle sellistele teemadele. Ei pööra tähelepanu enne, kui tekib mingi problem," leiab ta.

Kui võrrelda isikuandmetega seonduvaid probleeme töösuhte ajal ja alles kandidaatide valikul, siis pigem on problemaatiline värbamise pool, ütleb Alujev. "Kõiges selles, mida intervjuul küsida ei tohi, peab näpuga järge ajama. Kohati on see lausa absurdne. Näietks mitte rääkida lastest. Ma mõistan tausta ja seda, et mõned tööandjad võivad selle baasil diskrimineerida kandidaate, aga see tundub kummalise nõudena," ütleb ta.

See, kas teemaga peaks ettevõttes tegelema personalispetsialist või juhid, sõltub Alujevi sõnul organisatsiooni ülesehitusest. Paljudes ettevõtetes ei olegi personalitöötajat olemas, siis on see juhi roll endale teema selgeks teha. Kui aga personalispetsialist on ettevõttes olemas, võiks tema juhile neid küsimusi meelde tuletada. 

"Üldiselt võib öelda, et teadlikkus tõuseb," ütleb Alujev. "Aga muidugi võtab see aega ja nõuab tugevat kommunikeerimist. Samas on ka töötajad palju teadlikumad. Näiteks kandideerides ei kirjutata sageli enam sünnikuupäeva ega laste arvu CV-desse."

ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg räägib, et paragrahve võib küll väänata, aga tööd teevad siiski inimesed omavahel. "Paberid muidugi reguleerivad mingil määral, aga viimasel ajal on räägitud puuküürnikest ja puuktööotsijatest ning selliseid pahatahtlikke inimesi on alati mingi hulk, selle vastu ei saa," ütleb ta. Õnneks ei ole Rosenberg selliste inimestega enda sõnul kokku puutunud. "Enamus inimesi lähtub siiski inimlikkusest ja talupojaloogikast," ütleb ta. "Ühele tundub üks asi ühtemoodi ja teisele teistmoodi. Aga eks paberi peal võib kõike väita."

Rosenberg hindab, et töötajad ise sellest teemast eriti palju ei tea. "Meie töötajad usaldavad tööandjat. Kui tööandja on usaldusväärne ja ei kuritarvita oma õigusi, siis targema ja teadlikuma osapoolena on tal töötajate usaldus," ütleb ta. Toimiva süsteemi puhul ja usaldusväärses õhkkonnas on võimalik kõik läbi rääkida, selle asemel, et iga mees peaks ajama paberites jälge, usub ta. 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Tiive Murdoja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine