Probleem on ettevõtted, mis ei suuda head palka maksta

Inimene suudab rahanumbrite suurust õigesti tajuda enam-vähem oma palganumbri piires. Sealt ülespoole muutub taju ebamääraseks ja otsused vähem adekvaatseks. Seda isegi tippjuhtidel, kelle juhtida on märkimisväärsed summad.

Selles valguses tasub vaadata ka palgateemalisi avalikke arutelusid. Kas me alati ikka hindame olukorda õigesti ja kas võrdleme õigete asjadega?

Nii nagu iga teine nähtus, ei saa palk olla lihtsalt suur või väike. Ta peab seda olema millegi suhtes. Kui kritiseerime mis tahes ettevõtte, asutuse või institutsiooni palkasid, unustame enamasti süveneda sellesse, millist väärtust kritiseeritavad ametid loovad. Ametikoha väärtuse määrab ära hulk tegureid, millest meil tavakodanikuna tihti aimu ei ole.

Võib-olla peaksime hoopis küsima, kui väärtuslik saab olla ettevõtte tegevus, kui tema juhi või töötaja ametikoht on väheväärtuslik? Selle asemel, et küsida, kas ühe või teise ametimehe palganumber on suur või väike, küsigem, millist väärtust ametimees ja tema asutus loovad ühiskonnale, riigile ja selle kodanikele ning milline on see väärtus võrreldes arsti, õpetaja, päästetöötaja või koristaja omaga.
Me võime väita, et see või teine inimene saab liiga suurt või väikest palka. Kuid me peaks esmajärjekorras küsima: miks meil on olemas ettevõte või asutus, mis ei loo piisavalt väärtust?

Üks kriitilise tähtsusega põhjus on – kummaline küll – väikesed palgad! Need võimaldavad väikese väärtusloomega ettevõtetel tegevust jätkata. Kui ettevõttel võimaldatakse maksta turuhinnast madalamaid tasusid, siis on selle ettevõtte kulubaas madalam ning ettevõte näib elujõulisem, kui ta tegelikult on. Ettevõte naudib seeläbi luksust jätkata vähe väärtust loovat tegevust ning hoida iseenda ja kogu ühiskonna konkurentsivõimet seeläbi madalal. Sama loogika kehtib nii avalike kui eraettevõtete kohta.

Sellise ettevõtte või asutuse turumajandusse sobiv saatus oleks kulubaasi suurenemine turutasemele, millele järgneks madala väärtusloome tõttu paratamatu hukk. Kõlab traagiliselt, kuid ometi ei oleks selliste ettevõtete hukkumine majanduse jätkusuutlikkuse vaatenurgast mingi tragöödia.
Kvalifitseeritud töötajad, kes enne sellises ettevõttes töötasid ja vähe väärtust lõid, on nüüd tööjõu näljas vaevlevale tööturule kättesaadavaks tehtud. Mingil teisel ettevõttel hakkab selle võrra minema paremini. Toodetakse targemalt ja luuakse rohkem väärtust. Palgad tõusevad. SKP suureneb. Kõik võidavad.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Rainer Aunpu

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Nelja Energia AS otsib BÜROOJUHTI

Manpower OÜ

19. november 2017

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine