Probleem on ettevõtted, mis ei suuda head palka maksta

Inimene suudab rahanumbrite suurust õigesti tajuda enam-vähem oma palganumbri piires. Sealt ülespoole muutub taju ebamääraseks ja otsused vähem adekvaatseks. Seda isegi tippjuhtidel, kelle juhtida on märkimisväärsed summad.

Selles valguses tasub vaadata ka palgateemalisi avalikke arutelusid. Kas me alati ikka hindame olukorda õigesti ja kas võrdleme õigete asjadega?

Nii nagu iga teine nähtus, ei saa palk olla lihtsalt suur või väike. Ta peab seda olema millegi suhtes. Kui kritiseerime mis tahes ettevõtte, asutuse või institutsiooni palkasid, unustame enamasti süveneda sellesse, millist väärtust kritiseeritavad ametid loovad. Ametikoha väärtuse määrab ära hulk tegureid, millest meil tavakodanikuna tihti aimu ei ole.

Võib-olla peaksime hoopis küsima, kui väärtuslik saab olla ettevõtte tegevus, kui tema juhi või töötaja ametikoht on väheväärtuslik? Selle asemel, et küsida, kas ühe või teise ametimehe palganumber on suur või väike, küsigem, millist väärtust ametimees ja tema asutus loovad ühiskonnale, riigile ja selle kodanikele ning milline on see väärtus võrreldes arsti, õpetaja, päästetöötaja või koristaja omaga.
Me võime väita, et see või teine inimene saab liiga suurt või väikest palka. Kuid me peaks esmajärjekorras küsima: miks meil on olemas ettevõte või asutus, mis ei loo piisavalt väärtust?

Üks kriitilise tähtsusega põhjus on – kummaline küll – väikesed palgad! Need võimaldavad väikese väärtusloomega ettevõtetel tegevust jätkata. Kui ettevõttel võimaldatakse maksta turuhinnast madalamaid tasusid, siis on selle ettevõtte kulubaas madalam ning ettevõte näib elujõulisem, kui ta tegelikult on. Ettevõte naudib seeläbi luksust jätkata vähe väärtust loovat tegevust ning hoida iseenda ja kogu ühiskonna konkurentsivõimet seeläbi madalal. Sama loogika kehtib nii avalike kui eraettevõtete kohta.

Sellise ettevõtte või asutuse turumajandusse sobiv saatus oleks kulubaasi suurenemine turutasemele, millele järgneks madala väärtusloome tõttu paratamatu hukk. Kõlab traagiliselt, kuid ometi ei oleks selliste ettevõtete hukkumine majanduse jätkusuutlikkuse vaatenurgast mingi tragöödia.
Kvalifitseeritud töötajad, kes enne sellises ettevõttes töötasid ja vähe väärtust lõid, on nüüd tööjõu näljas vaevlevale tööturule kättesaadavaks tehtud. Mingil teisel ettevõttel hakkab selle võrra minema paremini. Toodetakse targemalt ja luuakse rohkem väärtust. Palgad tõusevad. SKP suureneb. Kõik võidavad.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Rainer Aunpu

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Korralda oma koolitus või konverents tulirelvamuuseumis ja lasketiirus

Taktikalise laskmise keskus suudab teile korraldada unustamatu firmaürituse. Meie konverentsiruum asub tulirelvamuuseumis, kus saab tutvuda tulirelvade ajalooga, viia läbi koolitusi või konverentse.

Restoranitestid

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara