15. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seitse müüti trenniga kaalulangetamise kohta

Niisiis, dieet ei aita. Või aitab, kuid lühikeseks ajaks. Jääb vana äraproovitud meetod: ühendada trenn ja dieet. Kuid kuidas peab treenima, et kaalust alla võtta? Selle kohta ringleb terve rida müüte.

Esimene: Peab olema tõsine koormus

Paljud usuvad, et kui juba kuulutada liigsetele kilodele sõda, siis tuleb võidelda täie hingega.

Probleem on ainult selles, et mida suurem koormus, seda rohkem aega kulub teil jõu taastamiseks. Isegi kui iga kord spordisaalis "töötate ennast tühjaks", vaevalt muudab see kaalukaotuse protsessi kiiremaks. Meedikud väidavad, et optimaalne treeningugraafik on mitte tihedamini kui üle päeva.

Oluline on ka see, et koormust tuleb tõsta aeglaselt: samuti nagu iga treening algab soojendusest, peab iga otsus hakata tõsiselt finessiga tegelema realiseeruma sammhaaval. Kui organism ei ole pikka aega füüsilist koormust saanud, alustage ühest treeningust nädalas. Nädala pärast tehke trenni juba kaks korda nädalas ning veel ühe nädala pärast võite minna normaalsele graafikule üle.

Teine: pärast trenni lihased peavad valutama

Arvatakse, et kui pärast trenni lihased valutavad, siis oli trennist kasu ka. See väide nõuab täpsustamist. Lihasevalu algajatel on vältimatu. Kuid aga valu neil, kes tegeleb finessiga regulaarselt, tekitab küsimusi: kui mitu päeva pärast trenni seisate vaevaliselt jalgadel, võib see tähendada, et teete harjutusi valesti või teie lihased on ületöötanud. Igal juhul kasu sellistest treeningutest on nullilähedane. Kui olete juba pikemat aega trennis käinud, ei tohiks midagi valutada.

Ning viimane, spetsiaalselt hüpohondrikutele: ärge ajage segi ebaloomulikku teravat valu ja loomulikku ebamugavustunnet lihastes.

Kolmas: Mida intensiivsemalt joosta või ujuda, seda kiiremini saab liigsest kaalust lahti

Tegelikult mõjutab rasvapõletamise protsessi mitte tempo, vaid kestvus. Mõte on selles, et koormus organismile vastaks südame võimalustele. Kui soovite kaalust alla võtta, siis tunnine jalutuskäik kiires tempos on efektiivsem kui kümneminutiline jooks oma võimete piiril.

Neljas: Kui lõpetada treenimine, siis muutuvad lihased rasvaks

Tegelikult on see naljakas müüt. Kas olete kunagi näinud, et liha muutuks pekiks? Vaevalt. Need on täiesti erinevad koed. Nii et lihased on eraldi, rasv eraldi. Tõsi küll, nii lihaste kui ka rasva maht võib suureneda või väheneda.

Viies: Kui tegeleda intensiivselt spordiga, siis võib süüa kõike, mida süda ihkab, isegi rämpstoitu

See on nagu anekdoodis: "Ma ei tohi süüa jahutooteid ega liha, seega söön pelmeene". Tegelikult rämpstoit, mida "võib endale lubada" koos trenniga, sisaldab väga suure koguse liigseid kaloreid. Selleks aga, et kaotada kaalu, tuleb kulutada rohkem kaloreid kui tarbida.

Süstemaatiliselt spordiga tegelema hakanud inimene võib puutuda kokku erinevate isumuutustega. Intensiivsed treeningud võivad teha teid väga näljaseks, aga mõõdukad luua seletamatult täiskõhutunde. Katsuge süüa kahe tunni jooksul pärast trenni: just siis tekib nn "valguaken", st aeg, kui organism omastab eriti hästi valku. Jõu taastamiseks pärast trenni võib süüa natuke magusat - küpsist või šokolaadi.

Kuues: Selleks, et põletada võimalikult palju kaloreid tuleb trennida tühja kõhuga

Tegelikult on see kahjulik - füüsilise koormuse ajal vajab organism energiat. Kust aga seda võtta, kui teie ei ole midagi söönud. Parem on, kui mõni tund enne trenni sööte midagi (mitte palju) - see annab teile jõudu.

Seitsmes: aeroobika päästab kõiki

Paljud arvavad, et aeroobika ja dieet on imeravim liigsete kilode vastu. Ühest küljest see on nii, kuid on üks aga: aeroobse koormuse märgatav suurendamine aeglustab ainevahetust. Kui sõidate iga päev jalgratta trenažööril maha mitukümmend kilomeetrit, lülitab organism sisse nn avariikaitse: sisemised protsessid aeglustuvad, et teie ei jääks kohe ilma kõikidest oma rasva-, aminohapete ja muude vajalike ainete varudest. 

Loe lisaks terviseteemadel SIIT.

Autor: Kadi Heinsalu, Tiive Murdoja

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700