Kuidas tulla toime meeskonnasisese ebavõrdsusega? 

Tüüpiliselt arvatakse, et meeskonna edu tagab meeskonnaliikmete võrdsus. Veelgi enam, suurem osa ettevõtjaid on veendunud, et piisab, kui panna koos tööle võimalikult palju andekaid tegijad ja edu on garanteeritud.

Harvardi õppejõud ja koolitaja Mark de Rond nimetab seda "kõige levinumaks meeskonnatöö müüdiks" ning esitab kainestavaid tõendeid selle kohta, et suurepärastele tulemustele aitab kaasa hoopis meeskonnaliikmete vaheline ebavõrdsus.

De Rond toob näiteid meeskonnaspordist, mille ajalugu kubiseb juhtumitest, kus tippudest koosnevad meeskonnad haledalt põruvad. Näiteks 2004. aastal sai USA korvpallimeeskonnast, mille ridadesse kuulusid toona ka sellised tähed nagu LeBron James ja endine NBA tähtede mängu kõige väärtuslikum mängija Allen Iverson, esimene USA korvpallimeeskond, kes olümpiamängudel kaotusega pidi leppima. Teispool lompi pidi aga üks kõigi aegade kõige võimsamaid Inglismaa teatejooksu meeskondi leppima 1996. aasta olümpiamängudel teise kohaga. Kuigi Inglismaa meeskond ei olnud kunagi koosnenud meestest, kes jooksid korduvalt sedavõrd hästi, kandus juba pikemat aega käärinud vaen Inglismaa kahe kõige kiirema jooksja, Roger Blacki ja Du'aine Ladejo vahel edasi kogu meeskonnale ja õõnestas võiduks vajalikku meeskonnatööd.

De Rond väidab, et täiuslik meeskond on tegelikult keerukas kooslus, mis koondab ühise eesmärgiga seotud äärmiselt eripalgelisi tegelasi. Võrdsusest ja harmooniast ollakse neis kohati väga kaugel ja just see ongi de Rondi sõnul nende edu võti.

Meeskonnaliikmed ei ole võrdsed

1. Palk

Üks uurimus aastaist 2002-2006 näitab, et pesapallimeeskonnad, kus paljud mängijad said keskmist palka, olid palju vähem edukad kui meeskonnad, mille liikmete sissetulek erines märgatavalt. Mitmed majandusspetsialistide uurimused tõestavad, et nagu pesapalliski, võib palgavahe mõjuda hästi ka ärimeeskondadele. Väidetavalt toob ebavõrdne palk kaasa töötajatepoolse suurema panuse - palgapüramiidi alumises osas paiknevad töötajad on palganumbriga rahul, sest loodavad, et lõpuks jõuavad ka nemad nende väheste ihaldusväärsete ametipostideni, mis on heldelt tasustatud. Teisisõnu ajendab ebavõrdsus inimesi meeskonna jaoks rohkem tööd tegema, kuna meeskonna tulemuslikkus ja töötaja tõus karjääriredelil on omavahel lahutamatult seotud.

2. Töötajate oskuste tase

Paljud uurimustulemused osutavad, et üksikud tipptegijad kasvatavad meeskonna tulemuslikkust oluliselt. Kuid de Rondi väitel toimib see üksnes teatud piirini, millest edasi tähendaks mis tahes täiendava tipptegija kaasamine meeskonda hoopis vastupidist tendentsi ja meeskonnatööd tabaks tagasilöök. See piir on eri liiki organisatsioonide puhul erinev. Näiteks investeerimispank Morgan Stanley on leidnud, et ühispanus hakkab kannatama siis, kui tipptegijate suhe keskmikesse ületab 44,6 protsenti. Sealtmaalt, kus valulävi või piir on ületatud, ei jaga tipud enam oma teadmisi kolleegidega, kuid nõuavad senisest veelgi suuremat palka.

SOOVITUS: Eelista meeldivaid töötajaid

Uuring näitas, et kui inimene on töökaaslaste silmis ülimalt ebameeldiv, ei mängi tema asjatundlikkus mingit rolli. Samas kui tegu on meeldiva inimesega, teevad kolleegid kõik, et leida temas mingisugunegi pädevus. Lisaks ei tee suurem osa ettevõtete klientidest väikesel erinevusel töötajate võimekuses mingit vahet (näiteks ei suuda nad tõenäoliselt vahet teha, kas tööõigusespetsialist on oma alal 94 või 98 protsenti pädev). Uurimuse tulemus viitab, et sotsiaalne pädevus on tehnilisest olulisem.

Neli nõuannet, kuidas erinevustest kasu lõigata

Meeskondadest saadav tulu kasvab seeläbi, et seal kombineeritakse olemasolevad ressursid millekski, mille väärtus ületab majandusliku maksumuse. Mida tõhusamalt erinevusi meeskonnas kombineerida ja hallata, seda suurem on saadav tulu, kinnitab de Rond.

Õhuta tervet konkurentsi: väike annus sisekonkurentsi aitab kõige tõhusamalt kaasa tegijates parima esiletoomisele. Meeskonna kontekstis võib soov igasugusest konkureerimisest vabaneda tuua hoopis mõne üsna kahjuliku tagajärje. Sellisel juhul ei kao rivaalitsemine, vaid elab põranda all manipuleerimise või sabotaaži kujul edasi. 

Soosi vastasseise: üks hiljutine ärijuhtimistudengite seas läbiviidud uurimus näitab, et usaldus võib anda loovusele surmahoobi. Usalduse seos loovusega - kuna see loob vaimselt turvalise keskkonna, milles inimesed saavad vabamalt mõelda - toimib ainult kindla piirini, millest edasi muutub kohustuseks. Nii näiteks panid ka katses osalenud meeskonnad rõhku sellele, kuidas üksteisele meeltmööda olla, mitte probleemi lahendamisele.

Loo tippudele tugigrupp: selle asemel, et tipptegijaid kohelda kui sooloartiste, tuleks nad hoopis ümbritseda oskuslike kolleegidega. Asja mõte on tekitada nn Matthew' efekt. Tegu on mõistega, mida kasutatakse sotsioloogias kirjeldamaks põhimõtet, mille alusel rikkad muutuvad üha rikkamaks ja vaesed üha vaesemaks ehk et tähed tõmbavad ligi teisi tähti või aitavad luua tulevikutähti.

Anna neile midagi olulisemat kui nad ise: paljud juhid keskenduvad sellele, mis on oluline organisatsiooni vaatepunktist, eeldades, et organisatsioon läheb üksikisikule kuidagi korda. Kui tahta kollektiivset tulemuslikkust tõsta, tuleb tirida päevavalgele inimeste isiklikud prioriteedid (näiteks luues seoseahela: ühise müügieesmärgi täitmine - tõus karjääriredelil - suurem palk - üks lisapuhkus perega). Nii aitate inimestel mõista, kuivõrd nad oma isiklike eesmärkide täitmisel tegelikult kaaslaste toetusest sõltuvad.

Täpsemalt lugege edasi Äripäeva raamatuklubi värskest raamatust "Meeskond ja Mina". Raamatu tutvustuse ja tellimisvormi leiate SIIT.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Mari-Epp Tirkkonen

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine