Autor: Tiive Murdoja • 29. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Tuleb rõhutada, et kinni hoida ei saa ega tohi kedagi. Tahteavaldus - antud juhul töölepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud ülesütlemisavaldus - hakkab kehtima selle teatavaks tegemisest alates ja tööleping lõpeb avalduses näidatud kuupäeval.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) näeb ette töösuhte pooltele, sh töötajale, töölepingu ülesütlemisest etteteatamiseks tähtajad. Korralise ehk mõjuva põhjuseta ülesütlemise korral eeldatakse, et töötaja teatab töölepingu lõppemisest ette 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Erakorralisest (mõjuva põhjusega, mis tuleneb tööandjast või töötajast) ülesütlemisest etteteatamise tähtaega seadus töötajale ei sätesta, kuid eeldatakse, et töötaja teatab ette mõistliku aja võrra.

Uue töö leidmine  ei ole TLS § 91 lg 3 eesmärgist tulenev mõjuv põhjus tööleping üles öelda. Seega saab tööandja ülesütlemisavalduse saamisel nõuda töötajalt 30st päevast vähem ette teatatud aja eest hüvitist, kuid ei saa võtta temalt põhiõigust vabadusele ning õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.

Kui töötaja etteteatamistähtaega ei järgi, on tööandjal õigus nõuda hüvitist nende tööpäevade eest, mis töötaja oleks pidanud etteteatamisajal veel töötama (TLS § 100 lõige 5).

Silmas tuleb pidada, et tähtajalist lepingut korraliselt üles öelda ei saa (TLS § 85 lõige 1). Erandiks on töötaja, kes on tööle võetud TLS § 9 lõike 2 alusel asendajaks.

Loe lisaks tööõiguse teemadel SIIT.