2. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Inimesed ei viitsi sageli süüvida taustainfosse, see vajaks rohkem teadmisi, et neid tõlgendada. Muidu see tekitaks vaid paksu verd ja segadust," põhjendas Saar, miks ei peaks palgad olema avalikud.

Ettevõtte juhid peaksid aga küll tema sõnul olema oma ettevõtte piires palganumbritest teadlikud, et luua õiglane ja motiveeriv tasusüsteem.

"Palgast rääkimine pole Eestis otseselt tabu, kuid keeruliseks teeb selle teema see, et räägiksime justkui inimese väärtusest, hinnast," lausus Saar.

Tema sõnul võib niimoodi paratamatult jõuda punkti, kus keegi tunneb, et kui oma ametis on ta vähem tasustatud kui teine, siis kas ta on vähem väärtuslik kui teine. "Kui toome mängu veel tööde vastutusala ja keerukusastme ning võtmepositsiooni ühiskonnas, näiteks medtöötajad, õpetajad, kasvatajad, teenindajad jne, siis läheb debatt tuliseks, et mitte öelda valuliseks," ütles Saar ja lisas, et see toob välja meie ühiskonna küpsusastme.

Mis kasu saaks ettevõte, kui palgad oleksid Eestis avalikud? "Mõneti see ühtlustaks, tekitaks läbipaistvuse, selge platvormi nii palgapoliitikale kui tunnustamisele organisatsioonis," loetles Saar.

"Samas on aga panuse tegelik mõõtmine sageli nii keeruline - kui ühte tööd teevad inimesed, kes saavad ka ühesugust palka, siis tegelikult panus ja loodud väärtus võib olla siiski erinev."

Kui Eestis avalikustatakse palgad, siis saaks see Saare sõnul olla võimalik koos väga põhjaliku ja läbipaistva karjäärisüsteemiga, ja ka sellisel juhul võiksid näha olla palgavahemikud, mitte tingimata hind, mis inimesel küljes.

Kui palgad avalikustada, siis kaoksid ära väga kaugele ulatuvad piigid ehk erikokkulepped palgaläbirääkimistes. "Kaoks ära kauplemine, individuaalsed kokkulepped. Kaoks ebavõrdsus meeste ja naiste palkade vahel," märkis Saar.  

Autor: Tiive Murdoja, Alyona Stadnik