Autor: Tiive Murdoja • 7. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Personalijuht peab Vartsi sõnul töövõtja ja tööandja vahel püsti seisma, ta ei saa olla ainult abistamise sooviga, personalijuht peab saama aru majandusest, äriloogikast ja ta peab suutma arvestada mõlema poole huvisid ning toetama mõlemat osapoolt. Hea personalijuht peab Vartsi sõnul olema kehtestav, saama aru personalitöö põhimõtetest ja tahtma seda tööd teha. Ta peab oskama ja tahtma teha otsuseid - see on põhinüanss. Kui vajalikud isiksuseomadused ja tahe on olemas, siis kõik muu on õpitav. „Aga sellest erinevusest tuleb aru saada, et kui ma täna olen sekretär ja siiani ainult toetanud ning aidanud kõiki, siis homme kohe personalijuht olla ei saa. Alustada võiks värbajana, personalispetsialistina, õppida kõigepealt uut ametit ning siis minna tippjuhi kõrvale võrdväärseks partneriks personalijuhina, mitte abiliseks ja assistendiks,“ lisas Varts.

Personalijuht ei saa Vartsi sõnul olla töötajate esindaja, selleks on ametühingud. Aga see ei tähenda, et tema personalijuhina ei hooli inimestest: „Oi, kuidas hoolin. Minu missioon täna, on aidata inimestel õnnelikumad olla. Ja kui ma näen, et inimene teeb valet tööd, siis ma aitan tal sellest aru saada ning aitan ta hellalt organisatsioonist välja, et ta julgeks unistada suurelt, leidmaks endale sobiv töö. See on minu jaoks tähtis.“