Töölepingus hilisem hüvitisemäära muutmine

Üldreeglina on töölepingu seaduse § 2 kohaselt tühised sellised tööandja ja töötaja vahelised kokkulepped, milles kaldutakse seaduses sätestatud põhimõttest töötaja kahjuks kõrvale.

Erandina on lubatud üksnes sellised töötaja kahjuks tehtud kokkulepped, mis on otseselt töölepingu seaduses sätestatud. Selle regulatsiooni eesmärgiks on, et töötajale garanteeritakse teatud hüved ning tööandjal ei ole võimalik survestada töötajat seaduses sätestatust kahjulikemaid kokkuleppeid sõlmima.
 
Nii näeb töölepingu seadus ette tööandjale kohustuse maksta teatud juhtudel töötajale töölepingu erakorralisel lõppemisel hüvitist. Näiteks juhul, kui tööleping lõppeb koondamise tõttu, siis peab tööandja maksma hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Samuti on tööandjal kohustus maksta hüvitist juhul, kui ta teavitab töötajat lepingu ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud.

Eeltoodud põhimõtet on töölepingu lõpetamisega kaasnevate hüvitiste maksmise kontekstis selgitanud ka Riigikohus oma 13. mai 2013. a otsuses nr 3 2 1 24-13. Riigikohtu otsuses on selgitatud, et lähtuvalt töölepingu seaduse §-st 2 võivad tööandja ja töötaja leppida kokku, et tööandja maksab töötajale lepingu lõpetamisel seaduses ettenähtust suuremat hüvitist. Vastupidine kokkulepe, mille kohaselt maksab tööandja töötajale koondamise korral väiksemat hüvitist, kui seaduses sätestatud ühe kuu keskmine töötasu, ei ole võimalik isegi juhul, kui töötaja sellega nõus on. Samamoodi ei saa pooled kokku leppida selles, et töötaja loobub seaduses ettenähtud hüvitisest töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest.

Riigikohus on samas rõhutanud, et seadusega ei ole vastuolus vähendada töölepingus kokkulepitud hüvitiste suurusi juhul, kui need ei muutu kokkuleppe tagajärjel väiksemaks, kui seaduses ette nähtud määrad. Kõnealuses kohtuasjas vaidlesid pooled selle üle, kas töölepingus kokkulepitud hüvitisemäära muutmine on seadusega kooskõlas. Nimelt muutsid tööandja ja töötaja omavahelise kokkuleppega töölepingus varasemalt sätestatud hüvitisemäära ning kokkuleppe tulemusena sai töötaja kokkuvõttes hüvitist väiksemas summas, kui tal oleks olnud algselt õigus saada. Samas leppisid pooled siiski kokku kõrgemas hüvitisemääras, kui seaduses sätestatud, mistõttu ei pidanud Riigikohus ka sellist kokkulepet töötaja kahjuks sõlmitud kokkuleppeks. Riigikohus leidis, et töölepingu seaduse § 2 ei keela sõlmida töölepingus kokkulepitust kahjulikumaid kokkuleppeid tingimusel, et need ei ole töötajale kahjulikumad võrreldes seaduses sätestatuga.
Seega ei pruugi hüvitise vähendamise kokkulepe alati olla seadusega vastuolus ning seetõttu tühine.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Kairi Tuulmägi

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Kas osaled võistlusel PARIM SEKRETÄR 2018?

  • Osalen ise
    0%
    0%
  • Soovitan kolleegi
    0%
    0%
  • Soovitan tuttavat sekretäri
    0%
    0%
  • Ei osale ega soovita, kuid jälgin võistlust veebis
    40%
    40%
  • Ei osale ega soovita
    50%
    50%
  • Muu
    10%
    10%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara