Töölepingus hilisem hüvitisemäära muutmine

Üldreeglina on töölepingu seaduse § 2 kohaselt tühised sellised tööandja ja töötaja vahelised kokkulepped, milles kaldutakse seaduses sätestatud põhimõttest töötaja kahjuks kõrvale.

Erandina on lubatud üksnes sellised töötaja kahjuks tehtud kokkulepped, mis on otseselt töölepingu seaduses sätestatud. Selle regulatsiooni eesmärgiks on, et töötajale garanteeritakse teatud hüved ning tööandjal ei ole võimalik survestada töötajat seaduses sätestatust kahjulikemaid kokkuleppeid sõlmima.
 
Nii näeb töölepingu seadus ette tööandjale kohustuse maksta teatud juhtudel töötajale töölepingu erakorralisel lõppemisel hüvitist. Näiteks juhul, kui tööleping lõppeb koondamise tõttu, siis peab tööandja maksma hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Samuti on tööandjal kohustus maksta hüvitist juhul, kui ta teavitab töötajat lepingu ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud.

Eeltoodud põhimõtet on töölepingu lõpetamisega kaasnevate hüvitiste maksmise kontekstis selgitanud ka Riigikohus oma 13. mai 2013. a otsuses nr 3 2 1 24-13. Riigikohtu otsuses on selgitatud, et lähtuvalt töölepingu seaduse §-st 2 võivad tööandja ja töötaja leppida kokku, et tööandja maksab töötajale lepingu lõpetamisel seaduses ettenähtust suuremat hüvitist. Vastupidine kokkulepe, mille kohaselt maksab tööandja töötajale koondamise korral väiksemat hüvitist, kui seaduses sätestatud ühe kuu keskmine töötasu, ei ole võimalik isegi juhul, kui töötaja sellega nõus on. Samamoodi ei saa pooled kokku leppida selles, et töötaja loobub seaduses ettenähtud hüvitisest töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest.

Riigikohus on samas rõhutanud, et seadusega ei ole vastuolus vähendada töölepingus kokkulepitud hüvitiste suurusi juhul, kui need ei muutu kokkuleppe tagajärjel väiksemaks, kui seaduses ette nähtud määrad. Kõnealuses kohtuasjas vaidlesid pooled selle üle, kas töölepingus kokkulepitud hüvitisemäära muutmine on seadusega kooskõlas. Nimelt muutsid tööandja ja töötaja omavahelise kokkuleppega töölepingus varasemalt sätestatud hüvitisemäära ning kokkuleppe tulemusena sai töötaja kokkuvõttes hüvitist väiksemas summas, kui tal oleks olnud algselt õigus saada. Samas leppisid pooled siiski kokku kõrgemas hüvitisemääras, kui seaduses sätestatud, mistõttu ei pidanud Riigikohus ka sellist kokkulepet töötaja kahjuks sõlmitud kokkuleppeks. Riigikohus leidis, et töölepingu seaduse § 2 ei keela sõlmida töölepingus kokkulepitust kahjulikumaid kokkuleppeid tingimusel, et need ei ole töötajale kahjulikumad võrreldes seaduses sätestatuga.
Seega ei pruugi hüvitise vähendamise kokkulepe alati olla seadusega vastuolus ning seetõttu tühine.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Kairi Tuulmägi

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Hestia Hotel Laulasmaa Spa's

Laulasmaa loodus on maagiline. Just siit on ammutanud inspiratsiooni maailma enim mängitud kaasaegne helilooja Arvo Pärt ja just siin on seetõttu 2018. aasta sügisel avanemas muusikasõprade meka – Arvo Pärdi Keskus. Kust siis veel ammutada häid mõtteid, kui mitte Laulasmaalt?

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

ÄRIPÄEV AS otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

28. september 2018

Teabevara