Autor: Tiive Murdoja • 7. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Kümmekond aastat tagasi, ehk enne 1. oktoobrit 2002.a. kehtinud ravikindlustusseaduse §105 lõige 4 sätestas järgmist: tööandja kehtestatud korras tööandjat informeerides on kindlustatul õigus töövõimetusleheta puududa töölt tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks kolm päeva kalendriaastas, mille eest hüvitist ei maksta. Seega oli töötajail varem seadusest tulenev õigus puududa aastas kolm päeva tervislikel põhjustel või perekonnaliikme hooldamiseks ilma arstitõendita. Nende päevade eest ei maksnud töötajale ei tööandja ega haigekassa. Hetkel kehtiv ravikindlustuse seadus sellist tervisepäevade võimalust töötajatele ette ei näe.

Tervisepäevade võimalus jäi alles neil töötajatel, kellel see võimalus oli kirjas kollektiivlepingus. Teisalt on mitmed tööandjad, kes tähtsustavad oma töötajate tervist, kirjutanud nn tervisepäevad töötajate töölepingutesse, kui firmasoodustuse. Taolist töölepingut omaval töötajal on seega lubatud puududa tervislikel põhjustel (näiteks kerge külmetushaigus) kuni kolm tööpäeva aastas, tema keskmine palk nende päevade eest aga säilib. Taoliste nn tervisepäevade võimaldamise oma töötajatele võib tööandja ette näha ka ettevõtte töökorralduse reeglites või töösisekorraeeskirjades.

Loe lisaks tööõiguse teemadel SIIT.