Päris uus restoran Gusto ei ole, tükk aega tegutses ta Kalamajas, kust suve hakul koos varasema menüüparemikuga uude asukohta kolis. Niikaua kui mina mäletan, on Hirvepargi paekivist pargimaja olnud tühi. Vanemad inimesed räägivad, et kunagi väga ammu olla seal jäätist ja limonaadi müüdud. Nüüd on seal siis Gusto – Itaalia poole kaldu menüüga väike ja kodune restoran.
Lihtsad maitsekombinatsioonid
Suvesoojaga on vastupandamatum osa Gustost muidugi tema õuelauad. Sellist rohelist terrassi pole vastu panna mitte ühelgi teisel Tallinna ega vist terve Eesti restoranil. Võib-olla ainult Aida kohvikul kaugel Viljandis otse lossimägede serval on pakkuda enam-vähem midagi samaväärset, aga Viljandis muud peale vaikuse ja rahu ju peaaegu ei olegi.
Südalinnale lähemale kolides on ka Gusto menüü muutunud linlikumaks. Mitte keerukamaks (sest itaallaslikult koduse restorani menüü pole kunagi liialt keeruline), pigem läbimõeldumaks, maitsekombinatsioonide osas tasakaalukamaks. Hõrgumaks – kui lühidalt kokku võtta.
Salatite-suppide osa oli suvele sobivalt kerge ja lihtne. Lõuna juhatasime sisse sooja kanamaksasalati ja külma tomatisupiga. Salatit täiendasid aedoad, maitset kujundas sibula-nektariinilisand. Maks oli hea, aga eriti meeldisid mulle oad – suurepärane materjal, mida teenimatult harva salatitesse lubatakse. Külm tomatisupp oli tomatihooajale sobivalt värske ja mõnus, jääkuubikute ja basiilikulisandiga. Sissejuhatusest kõige eredamaks elamuseks jäi aga lihapirukas. Tõeline lihapirukas, üleni täis ehtsat liha, tainast vaid niipalju, kui liha kokkuhoidmiseks vaja läks.
Itaaliapärane hõng
Jätsime vahele primi piatti ehk pastad, lihapirukast innustust saades jätkasime hoopis lihaga: valisime cottoletta ehk paneeritud seašnitsli kapparite, rukola ja sidrunilõikudega ning veise sisefilee Parmesani ja grillitud tomatiga. Seašnitsli kõige märkimisväärsemaks omaduseks oli see, et selle juurde ei kuulunud tõepoolest midagi muud kui rukola, kapparid ja sidrunilõik. Ei mingit kartulit ega riisi, mis jättis selle suhteliselt kergeks roaks.
Eriline elamus oli aga veise sisefilee: nii õrnalt küpsetatud, pehme, mahlane, hõrk liha ei juhtu mitte just liiga sageli minu taldrikule. Ei mingit gurmeed – lihtsalt hea liha, natuke grilltomatit ja lihtne Itaalia vein, aga elamus missugune. Juba Kalamaja-Gusto oli meelde jäänud oskuslikult valmistatud liharoogadega ja tundub, et kolides pole lihameistrit ära kaotatud.
Eine lõpetasime vodkaga maitsestatud sidruni sorbeega, cup colonel’iga – ideaalne suvine magustoit- digestiiv. Ja et veel oleks põhjust natuke istuda, võtsime ühe espresso ning ühe klaasi veini koos tüki Itaalia juustuga. Mitte et eriline kohvi või veini isu oleks olnud, aga need andsid põhjust venitada seda rohelist rahu, mis Gusto terrassi ehk siis Hirveparki täidab.
Itaalialik pole Gustos mitte ainult menüü, vaid ka sealne atmosfäär: nii perenaine, kes peaaegu alati ise kohal on, kui ka üldine kodurestorani hõng, mis selles väikeses kohakeses valitseb.
Gusto
Aadress: Toompuiestee 8, Hirvepark, Tallinn
Telefon: 5304 2484
Avatud: E–T 11–21, K–R 11–22.30, L 12–22.30, P 12–18
Punkte kokku: 27
TOIT
10/8
TEENINDUS
10/9
INTERJÖÖR
10/10
PÕHIROOGADE HINNAD: 6–13 eurot
Autor: Heidi Vihma, Tiive Murdoja