Kas vähem kui pool viimasest palgast on sulle pensioniks piisav?

I ja II sambast saadav pension moodustab kolme-neljakümne aasta pärast umbes 40% inimese viimasest palgast.

Tarbijaveebis minuraha.ee leiduva kalkulaatori abil saad arvutada, kui suure osa just sinu pensionile mineku eelsest kuupalgast moodustab su tulevane pension. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada oma brutopalk, vanus, tööstaaž ning kui oled liitunud II sambaga, siis liitumise aasta. Kalkulaator näitab, et tänasel 31-aastasel inimesel, kelle brutopalk on 800 eurot ning kes on liitunud II sambaga, moodustab pensionile jäädes igakuine pension umbes 43% ta viimasest palgast. Samas eas ja sissetulekuga inimene, kel II sammast pole, saab loota pensionile, mis moodustab tema viimasest palgast umbes 30%.

Kuidas saada kokku 70% viimasest palgast?

Hõisata pole paraku põhjust kummalgi, sest üldiselt peetakse rahuldavaks pensioni suuruseks 65–70% viimasest palgast. Seega tuleb igaühel tegutseda selles suunas, et pensionieas sissetulek suurem oleks. Mida vanemana alustad, seda suurema summa peaksid igakuisest palgast kõrvale panema/investeerima, sest kogumiseks on vähem aega jäänud.

Näiteks kui hakkad 40-aastasena iga kuu kõrvale panema 30 eurot ning investeeringu aastane tootlus on tagasihoidlikud 2%, koguneb sul 65. eluaastaks ligi 11 635 eurot. Kui oleksid hakanud 20-aastasena iga kuu 30 eurot kõrvale panema ning investeeringu aastane tootlus oleks samuti 2%, koguneks sul  65. eluaastaks umbes 26 210 eurot. Siit leiad investeeringute kalkulaatori, et saaksid endale sobivates summades arvutada.

Loe siit lähemalt, miks pensionieale noorelt mõelda. 

Pensioniraha kogumiseks on lisaks II sambale veel palju võimalusi. Näiteks vabatahtlik kogumispension ehk III sammas, otseinvesteeringud väärtpaberitesse, väärismetallidesse, kinnisvarasse jm. Loe võimaluste kohta siit.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Kirjutab minuraha.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Kas osaled võistlusel PARIM SEKRETÄR 2018?

  • Osalen ise
    0%
    0%
  • Soovitan kolleegi
    0%
    0%
  • Soovitan tuttavat sekretäri
    0%
    0%
  • Ei osale ega soovita, kuid jälgin võistlust veebis
    40%
    40%
  • Ei osale ega soovita
    50%
    50%
  • Muu
    10%
    10%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara