21. august 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sugu ei mõjuta palgaga rahulolu 

Paljukäsitletud soolise palgalõhe temaatika kõrval võiks naiste ja meeste võrdse kohtlemise küsimust hinnata ka palgaga rahulolu tajumise vaatenurgast, kirjutab Eesti Arhitektuurimuuseumi personalispetsialist-juhiabi Kerli Ohlo.

Uurimus näitas, et ehkki palga suurus võib olla erinev, on mehed ja naised üldiselt oma palgatasemega samavõrra rahul. Tähtis roll on ka palgapoliitika selgusel ning enda organisatsioonis olulisena tundmisel.

Soolisi erinevusi palgaga rahulolus kajastanud magistritöö peamine eesmärk oli selgitada välja, kas meestel ja naistel esineb erinevusi palgaga rahulolus, õigluse tajumises ja organisatsioonipõhises enesehinnangus. Käesoleva aasta alguses läbi viidud küsitluses osales kokku 332 inimest vanuses 23-79 aastat, neist mehi oli 48% ja naisi 52%.

Uurimustulemused näitasid, et keskmiselt teenivad mehed küll veidi rohkem kui naised, kuid sellest hoolimata naiste ja meeste rahulolu palga tasemega, boonustega ja palga tõusuga ei erine. Meeste palgaga rahulolu on tervikuna pisut kõrgem kui naistel, mis tuleneb sellest, et suuremat palka teenivaid mehi oli uuritavate hulgas veidi rohkem kui naisi.

Uurimusest selgus veel, et mida suurem on töötaja brutopalk, seda olulisema, väärtuslikuma ja kasulikumana ta ennast organisatsioonis tunneb. Seda enam on ta (soole vaatamata) ühtlasi rahul enda palgaga ja seda enam ta tajub, et teda koheldakse õiglaselt.

Nii naised kui mehed on enda palgaga rohkem rahul, kui nad tunnevad, et nad saavad palka võrreldes teistega õiglasel määral ning kui ka protseduurid, kuidas töötasu suuruse üle otsustatakse, on selged ja õiglased. Seega on töötaja palgaga rahulolu seotud nii töötaja õiglase kohtlemisega kui ka tema väärtustamisega.

Ühtlasi tuli välja, et mida rohkem aega tagasi tõsteti töötaja palka, seda vähem väärtuslikuna ta end organisatsioonis tunneb. Seda ebaõiglasemalt ta tajub enda kohtlemist ja seda vähem on ta rahul palgaga. Palgatõusu küsivad seejuures mõlema soo esindajad ning küsijate osakaal on meeste ja naiste hulgas enam-vähem sama.

Seega sõltumata meeste ja naiste erinevast sissetuleku suurusest, on nii mehed kui naised oma palgatasemega samavõrra rahul. Kuid üldist palgataset silmas pidades võib seejuures väita, et ehkki võrdselt, on töötajad oma palgaga pigem siiski rahulolematud kui rahul.

Autor: Tiive Murdoja, Kerli Ohlo

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700