Tähtajalise töölepingu katkestamine

Kui tööleping öeldakse üles majanduslikel põhjustel, tuleb töötajale maksta hüvitist.


Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Tähtajaliselt sõlmitud töölepingu lõppemist saab tõepoolest siduda konkreetse sündmuse saabumisega või kuupäevaliselt. Selleks tuleb juba töölepingu sõlmimisel määratleda, mida sündmuse saabumise all silmas peetakse: kas konkreetse töö valmimist, hooaega vms. Sündmuse saabumist peab olema võimalik siduda ajavahemikuga või mõne konkreetse kriteeriumi/asjaoluga, mis on üheselt tuvastatav. See ei saa olla abstraktne olukord - nii tööandja kui töötaja peavad teadma töösuhte eelduslikku kestust. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 2 kohaselt esitatakse töölepingu andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Kui prognoositavalt kuluks selle töö tegemiseks 1 aasta, aga töö saab valmis varem, näiteks 8 kuuga ning tööleping tuleb majanduslikel põhjustel üles öelda, tuleb töötajale maksta hüvitiseks tema 4 kuu töötasu.

Kui tekib vaidlus sündmuse saabumise tähtaja määratlemisel tuleb töövaidluskomisjonis või kohtus välja selgitada, milline oli poolte tahe selle kokkuleppe sõlmimisel ja kuidas sellest aru saadi.

Olukorras, kus tähtajaline tööleping on sõlmitud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamiseks ja lepingu tähtaeg on seotud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja tööle naasmisega, tuleb lähtuda eeldusest, et TLS § 62 lg 2 kohaselt teatab töötaja lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tööandjale ette 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega tuleb lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingu üles ütlemisel majanduslikel põhjustel maksta töötajale hüvitust 14 kalendripäeva ulatuses, kui pooled ei olnud kokku leppinud muud ajaperioodi.

Loe lisaks tööõiguse teemadel siit.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara