Eestlased eeldavad tegelikust enam kui kaks korda suuremat pensioni

Eesti elanike ootused tulevase pensioni suuruse osas on ebarealistlikult kõrged, selgus Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse uuringust.

Eesti elanike arvates peaks pension moodustama keskmiselt 74% pensionieelsest palgast. Kui arvestada, et teises kvartalis oli keskmine brutokuupalk statistikaameti andmeil 976 eurot, peaks keskmine pension olema elanike ootuste kohaselt 722 eurot. Keskmine vanaduspension oli aga teises kvartalis 331 eurot, mis moodustab sama perioodi keskmisest brutokuupalgast 34%.

"See näitab selgelt, et elanike ootuste ja tegelikkuse vahel on praegu väga suured käärid," tõdes eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Lee Maripuu. Uuring näitab, et inimesed eeldavad pensionieas senise sissetulekutaseme säilimist või vähest langust. Samas ei tea 77% elanikkonnast, kui suure osa pensionieelsest sissetulekust tagab pensionil olles riik.

"Ühest küljest viitab uuring inimeste vähesele teadlikkusele sellest, kuidas Eesti pensionisüsteem on üles ehitatud ning teisalt toob välja ebarealistlikult kõrged ootused," sõnas Maripuu. "Seetõttu võib paljusid tänaseid pensionikogujaid tabada tööturult lahkudes ebameeldiv üllatus, sest pensionisüsteemi I ja II sammas annavad tulevikus kokku vaid ligikaudu 40% pensionieelsest sissetulekust," kommenteeris ta.

Olulise trendina selgub uuringust veel, et 84% vanaduspensionil mitteolevatest inimestest on astunud mingeid samme oma pensionipõlve rahaliseks kindlustamiseks, 16% ei ole selleks aga midagi teinud. Enim loodavad inimesed kohustuslikule kogumispensionile ehk II sambale (65%-l on sõlmitud leping), 43% elanikest loodab pensionieas jätkata töötamist, 36% loodab soetatud kinnisvarale, 35% abikaasa ning 29% laste toele.

"Võib arvata, et tulevikus on inimesed tõesti kauem tööturul kui täna, kuid töövõime säilimine sõltub paljuski tervisest. Lähedaste abile lootmine eeldab aga seda, et lapsed on piisavalt heal järjel, et oma pensioniealisi vanemaid toetada," kommenteeris Maripuu. Tema sõnul viitavad varasemad eraisikute rahaasjade teabekeskuse uuringud, et erinevalt laialt levinud arvamusest saavad noored praegu vanematelt sagedamini rahalist abi kui vastupidi.

"Suurem osa elanikkonnast on mingeidki samme astunud oma pensionipõlve kindlustamiseks ja see on kahtlemata positiivne trend," kinnitas Maripuu. Seoses elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemisega järgnevatel aastakümnetel on pensionipõlve rahaline kindlustamine tulevikus üha enam inimeste endi kohustus.

"Inimeste isiklikust vastutusest pensioniks säästmisel ja vanaduspõlves toime tulemisel peaks rohkem rääkima. Siis on elanikkonnal vähem valesid ja ebarealistlikke ootusi selle osas, kui suure osa tagab neile pensionipõlves äraelamisel riik ning kui suur saab siis olema nende igakuine sissetulek," rõhutas Maripuu.

Samuti toonitas ta uuringu tulemuste valguses, et igal inimesel peaks olema nägemus ja tegevusplaan, kuidas pensionile jäädes majanduslikult toime tulla. "Olgu selleks siis kogumishoius, investeeringud väärtpaberitesse või kinnisvarasse. Võimalusi on mitmeid ja eelkõige tasub mõelda kombineeritud lahendustele – see aitab hajutada ka rahandussüsteemi võimalikust ebakindlustest tingitud riske," lisas Maripuu.

Telefoni teel tehtud uuringu "Elanike pensioniteemaline küsitlus" viis juunis läbi konjunktuuriinstituut. Kokku osales küsitluses 563 inimest vanuses 16 aastat ja vanemad, kes ei olnud veel vanaduspensionil.


Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Indrek Kald

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara