Tulemas on digiarve võidukäik

01. veebruarist 2014 saab panka saata üksnes digiarvet senise otsekorraldusnõude asemel, sest otsekorralduste süsteemi muudatus toob kaasa digiarvete kohustuse. See on alles esimene etapp üleminekul massilisele digiarvete kasutusele Euroopa Liidus.

Milline arve on digiarve? Tavapäraselt räägitakse e-arvest, mille all mõistetakse e-kirjaga saadetavat PDF-faili, kuid digiarve on täpsem termin kirjeldades infosüsteemide vahel liikuvat arveandmete kogumit (Eesti Pangaliidu e-arve kirjeldusele vastav XML-fail). Eestis saadetakse igal aastal välja hinnanguliselt 62 miljonit arvet, neist pooled ettevõtetele ja asutustele, pooled eraisikutele. Hetkel on vaid 15% arvetest digiarved ning ülejäänud e-kirja ja tavaposti teel saadetavad arved sisestatakse juriidilistest isikutest arvesaajate puhul käsitsi majandustarkvarasse. 

Otsekorralduste asemel tulevad digiarved võimaldavad automatiseerida arvete tasumist eraisikute jaoks (e-arve püsimakse teenuse leping pangas), kuid arve väljastaja jaoks muutub olukord keerulisemaks. Senise otsekorralduslepingu nõuete faili asemel peab saatma pankadesse digiarved.

Digiarve „elutsükkel“ algab müügiarve väljastamisest ning edastuskanalisse suunamisest. Iga  majandustarkvara suudab pakkuda müügiarvete edastamist e-kirja külge lisatud PDF-failina, kuid see on tehnilises mõttes eilse päeva lahendus. Digiarve koosneb tavaliselt kahest komponendist – PDF-fail kui arve visuaalse väljundi kandja ning XML-fail kui arveandmete kogum.  XML-failil on mistahes tarkvaras looduna sama struktuur ja kohustuslikud andmed.

Põhimõtteliselt võib digiarve saatmist võrrelda maksekorralduse edastamisega panka – ka siin ei ole võimalik saata pangale e-kirjaga maksekorralduse faili, vaid see tuleb edastada spetsiaalset pangaprogrammi kasutades (või läbi internetipanga).

Osad ettevõtted kasutavad lihtsamat varianti, kasutades operaatori teenust digiarve saatmiseks. Operaatorfirmadel on liidestatud enamus Eestis kasutusel olevatest majandustarkvaradest ja arveldussüsteemidest, mistõttu arvete väljastamine on automaatne nii internetipankadesse kui ka kõikidesse muudesse kanalitesse (e-post, tavapost).

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets, Tiive Murdoja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Restoranitestid

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara