Kuidas valida šampoone ja dušigeele? 

Šampooni- ja dušigeelireklaamid peibutavad ostma kaunite modellide ja kuulsate näitlejate kaasabil. Lubatakse ilu, tervist ja puhtust. Kuidas aga mõjutavad inimese organismi tooted, mida kasutatakse naha või juuste hoolduseks?

Balti Keskkonnafoorumi (BEF) kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu ja projektikoordinaator Katrin Juhanson soovitavad ilutoodete pakendite disainist ja reklaamimodellide välimusest kaugemale mõelda. Toote koostis on olulisem kui reklaami meeldivus. Bioneer uuris BEFi spetsialistidelt, kuidas šampoone ja dušigeele valima peaks.

Kui palju mõjutavad inimese organismi tooted, mida kasutatakse naha või juuste hoolduseks?
Paljud meist kasutavad igapäevaselt šampoone ja dušigeele, mis sisaldavad tundlikku nahka ärritada ja kuivatada võivaid kemikaale. Kui kahjulike ainetega puututakse kokku regulaarselt, imenduvad need läbi naha meie organismi. Mida rohkem kemikaale imendub, seda tõenäolisemalt avaldavad need mõju meie tervisele.
Nahk on inimese kõige suurem organ, mis kaitseb meid nii füüsikaliste kui ka keemiliste mõjude eest. Kui kriimustus meie nahal on koheselt märgata ja tunda, siis ohtlikest kemikaalidest tulenevad mõjud ei pruugi enamikele meist olla koheselt tuntavad või silmaga märgatavad. Kuid sellegipoolest imenduvad toodetes sisalduvad kemikaalid läbi naha meie organismi, ladestuvad seal rasvkoes ning põhjustavad erinevaid terviseprobleeme.

Milliseid kemikaale peaks vältima? Miks?
Erinevaid loetelusid ja tabeleid ohtlike kemikaalide kohta, mida peaks kosmeetikatoodetes vältima, on koostatud väga palju ning internetist otsides leiab neid ka rahakoti vahele väljatrükkimiseks. Ka Balti Keskkonnafoorum on koostanud sellised tabelid ning huvilised leiavad need BEFi kodulehelt või tarbijate infoteatmikest.

Milliseid lõhnaaineid šampoonides ja dušigeelides vältima peaks?
Toome ära 26 allergeenset lõhnaainet, mida kosmeetikatoodetes peaks vältima ning mis on kohustuslik toote etiketile märkida (kõik muud lõhnaained kuuluvad üldnimetuse ’lõhnaaine’ või ’parfüüm’ või ’aroomiaine’ alla): Amyl Cinnamal, Amylcinnamyl Alcohol, Alpha-Isomethyl Ionone, Anise Alcohol, Benzyl Alcohol, Benzyl Benzoate, Benzyl Cinnamate, Benzyl Salicylate, Butylphenyl Methylpropional, Cinnamal, Cinnamyl Alcohol, Citral, Citronellol, Coumarin, Eugenol, Evernia furfuracea (halli karesambliku) ekstrakt, Evernia prunastri (kollase lõhnasambliku) ekstrakt, Farnesol, Geraniol, Hexyl Cinnamal, Hydroxycitronellal, Hydroxyisohexyl-3-Cyclohexene Carboxaldehyde, Isoeugenol, Limonene, Linalool, Methyl-2-Octynoate.

Nende ainete eestikeelsed nimetused: amüültsinnamaal, amüültsinnamüülalkohol, alfa-isometüülionoon, aniisalkohol, bensüülalkohol, bensüülbensoaat, bensüültsinnamaat, bensüülsalitsülaat, butüülfenüül-metüülpropanool, tsinnamaal, tsinnamüülalkohol, tsitraal, tsitronellool, koumariin, eugenool, Evernia furfuracea (halli karesambliku) ekstrakt, Evernia prunastri (kollase lõhnasambliku) ekstrakt, farnesool, geraniool, heksüültsinnamaal, hüdroksütsitronellaal, hüdroksüsoheksüül 3-tsükloheksaan-karboksaaldehüüd, isoeugenool, limoneen, linalool, metüül-2-oktinoaat.

Kuidas siis šampooni või dušigeeli valida?

• Valige tooteid, milles on vähem koostisosi.
• Vältige eriti ärritavaid ja pindaktiivseid aineid nagu naatriumlaurüülsulfaat ja kokamidopropüülamiin-oksiid.
• Vältige tooteid, mis sisaldavad potentsiaalselt probleemseid säilitusaineid nagu parabeenid.
• Enamlevinud lõhnaained, mida peaks vältima on amüültsinnamaal, tsinnamaal, heksüültsinnamaal, limoneen, linalool.
• Eelistage toodet, millel on peale kirjutatud „Lõhnaainevaba (Frangrance free)“ või „Ei sisalda parabeene“.
• Toode sisaldab vähem ohtlikke aineid, kui tal on mõni rahvusvaheliselt tunnustatud ökomärgis.
• Suhtuge kriitiliselt erinevate tootjate avaldustesse. Kui miski on „looduslik“, siis see ei tähenda, et inimestel ei teki selle suhtes allergilist reaktsiooni. Ka looduskosmeetikas võidakse kasutada sünteetilisi aineid!

Miks neid aineid üldse kasutatakse?
Erinevaid säilitus-, pesu-, lõhnaaineid ja erinevaid lisaaineid lisatakse šampoonidele ja dušigeelidele selleks, et muuta neid tarbijatele atraktiivseteks ning anda tootele soovitud omadused (konsistents, värv, lõhn, puhastusomadused, kui palju need vahutavad, kui kaua säilivad jne).
Inimestel tekib kindlasti küsimus, miks selliseid ohtlikke kemikaale lubatakse toodetes kasutada? Miks Tervise- või Tarbijakaitseamet selliseid tooteid turult ei eemalda? Tegelikult ei ole olukord nii must-valge. Kosmeetikatoodete sisaldust reguleerib Euroopa Ühenduse määrus*, mis reguleerib, millised koostisained on kosmeetikatoodetes keelatud või lubatud ja millises kontsentratsioonis*. Paljusid ohtlikke kemikaale on lubatud toodetes kasutada teatud tingimustel ja piiratud kontsentratsioonis. Kuid väiksest kontsentratsioonist saab suur. Probleem seisneb selles, et me kasutame sadu tooteid, korduvalt ning ohtlike kemikaalide kokteil, millega kokku puutume põhjustab terviseprobleeme.


Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Kirjutab bioneer.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine