Autor: Tiive Murdoja • 7. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:

Töölepingu seadus § 68 lõige 2 alusel arvatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatus lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Teie haigena oleku aeg annab õiguse puhkusele.

Lapsehoolduspuhkusel oleku aja eest ja kokkuleppel palgata puhkusel oleku aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg (nt põhipuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus jne.) võetakse puhkuse arvestamisel arvesse.

Seadus lubab töölepingu pooltel leppida kokku ka muus ajas, mida nad kokkuleppeliselt arvestavad põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka. Näiteks ei ole seadusest tulenevalt tööandjal kohustust arvata põhipuhuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka töötaja ajateenistuses oleku aeg, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et ka töötaja ajateenistuses oldud aeg loetakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.

Loe lisaks tööõiguse teemadel SIIT.