28. oktoober 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas muuta istuv töö vähem tervist kahjustavaks?

Hommikusöögilaud, auto, töölaud, koosolekulaud, lõunasöögilaud, töölaud, auto, diivan, õhtusöögilaud, diivan – keskmine täiskasvanu veedab tänapäeval üle poole oma ärkvelolekutundidest istudes.

Tõuse iga paarikümne minuti järel

Kuigi päevast “sundistumist” püütakse tasakaalustada õhtuste trennide ja tervisespordiga, näitab üha enam uuringuid, et sellest ei piisa ning pikad istumisperioodid on oluline eluiga lühendav riskitegur ka siis, kui pärast tööpäeva teha 60minutiline jooksuring. Tuleb välja, et enese säästmiseks tuleks hoopis iga paarikümne minuti järel püsti tõusta ning eelistatavalt suur osa päevast ka püsti seistes tööd teha.

Sea kontorisse sisse seisulauad

Üha enam ettevõtteid pöörab istuva tööga seotud probleemidele tähelepanu – just seismisvõimalust pakkuv kontorimööbel on mitme USA kontorisisustusemüüja sõnul tugevaimas tõusus olev kaubagrupp ning ajakiri Forbes hindab, et mõne aasta jooksul muutuvad nn seisulauad kontorite sisustuses tavapäraseks.

Kümnendik Facebooki töötajatest teeb oma traditsiooniliselt istuvat tööd püsti seistes, seisulauad on paigutatud Skype’i, Google’i ja MTV kontoritesse, neid kasutatakse muu hulgas USA julgeolekuteenistuses ja Valges Majas ning Harvardi ülikoolis.

Korralda püstijalakoosolekuid

Lisaks reguleeritava kõrgusega kontorilauale saab oma istuvat tööd tervislikumaks muuta ka teiste töökorralduslike vahenditega – kasutades näiteks kõrgeid nn külalistöölaudu, mille taga ajutiselt oma sülearvutiga töötada, sisustada mõni koosolekuruum vaid püsti peetavate koosolekute läbiviimiseks, korraldada “püstijalabaar” kohvinurgas, kehtestada reegel, et telefonikõnedele vastatakse püstijalu või et kolleegidega arutatakse asju näost näkku, mitte elektrooniliste kanalite kaudu.

Ühenda töölaud trenažöörilindiga

On ka äärmuslikumaid näiteid – töölaua võib ühendada jooksulindiga, millel aeglaselt kõndides saab samal ajal ka arvutiklaviatuuril trükkida või dokumente lugeda. Ilmselgelt leiavad selle valdkonna teadlased ise, et tõendeid oma elustiili muutmiseks on piisavalt. Nn tegevusetuse uurijad James Levine USAs jalutab tööd tehes trenažööril ning David Dunstan Austraalias on endale kehtestanud reegli, et kõik telefonikõned peab ta kõlarit kasutades mööda tuba kõndides. Püsti seistes töötamist eelistasid aga ka juba Thomas Jefferson, Winston Churchill ja Ernest Hemingway.

Istuv töö suurendab infarktiriski

Pikaajaline istuv asend kahjustab erinevate uuringute hinnangul inimese tervist, mõjutades eelkõige ainevahetust ning dia­beedi ja südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemist.

Juba 1953. aastal avaldati meditsiiniajakirjas Lancet uuringu tulemused, mille kohaselt oma tööd tehes püsti seisvate bussikonduktorite infarktirisk oli poole väiksem kui neil, kelle tööasend oli istuv.

Austraalia Queenslandi ülikooli 2012. aastal avaldatud ­uuringus leiti, et iga teleri ees vedeletud tund võib vähendada üle 25aastase inimese oodatavat eluiga kuni 22 minutit.

Mõni uuring viitab sellele, et vähene liikumine on naistele ohtlikum kui meestele. 2010. aastal Ameerika Vähiühingu korraldatud uuring näitas, et päevas enam kui kuus tundi istuvate naiste suremus on 37% kõrgem kui liikuvama elustiiliga  naistel. Meeste hulgas ei olnud erinevused nii suured.

Soovitusi istuva töö tervisemõjude vähendamiseks

• Tõuse iga 30 minuti järel arvuti tagant püsti ja kõnni veidi ringi.

• Planeeri koosolekute vahele piisavalt lühikesi puhkepause.

• Võimalusel kasuta lifti asemel treppi.

• Telefoniga rääkides tõuse püsti ning kõnni võimalusel ringi.

• Kui tahad töökaaslasega midagi arutada, siis ära helista või kirjuta talle, vaid kõnni tema juurde.

• Joo palju – nii joogivee võtmine kui ka tualetipausid sunnivad sind rohkem liikuma.

• Pane prügikast endast nii kaugele, et selle kasutamiseks pead püsti tõusma.

• Pea nn seisukoosolekuid.

Allikad: The Economist, The Washington Post ja G.N. Healy, S.P. Lawler, A. Thorp “Reducing prolonged sitting in the workplace (an evidence review: full report)”, Victorian Health Promotion Foundation, Melbourne, Australia (2012)

Autor: Tiive Murdoja, sekretar.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700