Autor: Tiive Murdoja • 8. november 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Astu välja mugavustsoonist!

Mugavustsoon on mõtteline tsoon, kuhu kuuluvad harjumuspärased asjad, mida me teeme igapäevaselt ja milleks me ei pea end nii palju psühholoogiliselt ette valmistama. Teenindaja.ee portaal jagab nõuandeid, kuidas mugavustsoonist väljumine enda kasuks tööle panna.

Harjumuspärased ja igapäevased toimetused on:

• ärkan

• keedan kohvi

• käin duši all

• sirvin ajalehte

• lähen tööle

• teen tööl igapäevaseid toimetusi

• lähen trenni

• käin kinos… jne.

Me teeme neid asju ilma, et tunneksime mingit ärevust või ebamugavust. Need tegevused on muutunud osakeseks meist ja me tunneme end neid tegevusi tehes hästi, mugavalt ja turvaliselt.

Miks tasub mugavustsoonist välja astuda?

Kui me hakkame mugavustsoonist välja minema, võib tekkida ärevus, sest võime tajuda riski. See, mida me ei ole varem teinud, võib tekitada meis ebakindlust, hirmu või ärevat uudishimu. Mida rohkem on saadud uusi kogemusi, seda suuremaks mugavustsoon muutub ja seeläbi oleme julgemad. Neil inimestel, kes astuvad mugavustsoonist tihti välja, väheneb ärevus uutes olukordades ja nad tunnevad end järjest vähem ebakindlalt.

Inimesed, kes ei taha mugavustsoonist välja astuda, tunnevad enamasti hirmu uute olukordade ees. Põhjus võib olla see, et nad ei tea, kuidas nad uues olukorras toime tulevad, kas saavad sellega hakkama. Inimeste jaoks, kes ei julge mugavustsoonist välja astuda, muutub mugavustsooni ületamine järjest keerulisemaks. Mugavustsoonis areng pidurdub, kuna inimene õpib eelkõige just uue kogemuse ehk õppimise tsoonis.

Mis on paanikatsoon ja kuidas seda vältida?

Kui inimene teeb liiga suure sammu mugavustsoonist välja, võib ta sattuda “paanikatsooni”. Paanikatsooni kuuluvad valdkonnad, millest me midagi ei tea, kus ei ole olnud ja mille kohta me ei pruugi isegi ette kujutada, mis seal olles võib kaasneda. Näiteks: inimene läheb elus esimest korda mägedesse suusatama (mis on tema jaoks niigi uus kogemus ja mugavustsoonist väljumine); äkitselt vuhiseb tema kõrvalt mööda laviin – tõenäosus paanikatsooni sattuda on väga suur.

Kuidas mugavustsoonist väljumine enda kasuks tööle panna?

Meie soovitus on aeg-ajalt astuda väikeste sammude kaupa mugavustsoonist välja. See annab võimaluse õppida, areneda ja maailma laiemalt näha. Samas tuleb teil hoolitseda selle eest, et ei astuks korraga liiga suurt sammu ning ei satuks paanikatsooni.

Mõelge järgnevale:

• Kui sageli astun mina oma mugavustsoonist välja?

• Kas ma võiksin rohkem astuda?

• Kui jah, siis mis mind takistab?

Artikli allikas: teenindaja.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700