Rahulolev ja informeeritud töötaja on ettevõtte heale mainele esmatähtis

See, kuidas töötaja oma tööst sõprade seltskonnas või sotsiaalmeedias räägib, ütleb nii mõndagi ettevõtte sisekommunikatsiooni õnnestumise kohta, ütlevad kommunikatsioonieksperdid.

Üha rohkem ettevõtteid peab lisaks avalikkusega suhtlemisele tähtsaks sisekommunikatsiooni, mis teeb paremaks nii töötajate omavahelised suhted kui ka ettevõtte näo.
Kommunikatsiooniekspert Aune Past märgib,  et ettevõtja peab endalt küsima, missugune on tema firma kultuur ja väärtused. Akadeemiline maailm eristab nelja tüüpi kultuuriga ettevõtteid.

1. Igaüks enda eest või arutelu siseringis. Võimukeskse kultuuriga ettevõttes on kommunikatsioon ühesuunaline, valitseb ainult üks arvamus, teised on valearvamused. Igaüks rabab endale nii palju võimu, kui saab, ega lase teisi kõnelema.

2. Rollikeskse kultuuriga ettevõttes valitseb ratsionaalsus ja seaduse järgimine täht-tähelt, ka kommunikatsioon järgib neid reegleid.

3. Ülesandekeskse kultuuriga ettevõttes üritatakse tulemust saavutada iga hinnaga, kommunikatsioon peab sellele kaasa aitama. Sõna antakse ennekõike neile, kes asjast midagi teavad.

4. Isikule orienteeritud kultuuriga ettevõttes eeldatakse aga, et kommunikatsioon toimub vaid oma liikmete huvides, kel on üheskoos hea olla, kelle puhul on oluline oma sisering, oma “meie”.

Pasti hinnangul päris stiilipuhast ettevõtet tavaliselt ei leia. Ta peab eriti oluliseks, et ette­võtte sisekommunikatsioon kuuluks kokku kultuuriga. Sellest, missugune on sisekommunikatsioon, sõltub paljuski see, missugusena end teistele näidatakse.

Temaga nõustus kommunikatsioonifirma Hamburg ja Partnerid kommunikatsioonispetsialist Jekaterina Eilart, kes märkis, et isegi kui tava­töötajad otseselt meediaga ei suhtle, esindab iga töötaja siiski kaudselt ettevõtet, kus ta töötab. “See, kuidas me oma tööst mujal räägime, peegeldab tööandja ja ettevõtte mainet, ja ka siin on sisekommunikatsiooni roll väga suur.” Ta rõhutas, et rahulolev ja informeeritud töötaja on ettevõtte heale mainele esmatähtis.

Pettunud töötaja

Ühiste väärtuste jagamine ja töökorras sisekommunikatsioon aitavad Pasti ja ­Eilarti sõnul vältida ka möödarääkimisi. ­Eilart ütleb, et kui igal ettevõtte töötajal tekib ­õigus ette­võtte eest valimatult kõneleda, on reeglina tulemuseks vastukäivad ja segased sõnumid, mis seavad ettevõtte maine ohtu. “Teiselt poolt, mida laiem on kõneisikute ring, seda tugevamana ettevõte paistab,” nentis ta. Tema hinnangul tulebki nende kahe poole vahel leida optimaalne tasakaal.

Past tõdes, et kui ettevõtte “eraelu” on stabiilne, on väike tõenäosus, et mõni töötaja läheb avalikkuse ette musta pesu pesema. “Kui aga ettevõttes pole avatud kommunikatsioon väärtustatud, räägib pettunud ja võib-olla ka ennast abituna tundev inimene kõike, mida ta ette kujutab, ja lisab natukene veel värvi jaoks juurde. Osa inimesi ihkab 15 minutit kuulsust kas või omaenda hea maine hinnaga,” ütles ta.

Organisatsioon on kommunikatsioon

Past märkis, et igal töötajal peab tekkima tunne, et ta on ettevõttes oluline lüli ja aitab kaasa terviku moodustumisele. “Nii nagu täiemõistuslikud inimesed ei räägi oma pereliikmetest halba ega anna nende delikaatseid andmeid meediale või turunaistele, on see ka oma ettevõttega,” ütleb ta.
Pasti sõnul on oluline kõneleda üksnes siis, kui sind kuulatakse. Vähem tähtis pole rääkida ausat ja asja­kohast juttu. Viimase aja populaarse nähtusena toob Past näiteks ülekoolitamise, kus rõhutatakse liiga palju vahetu suhtlemise olulisust. “Nii võib teenindaja kliendile öelda: “Oma emale ma soovitaksin”, klient aga ei taju ennast teenindaja emana või ema vanusena. Või ütleb  varastes 20. aastates teenindaja  50+ kortsukreemi kohta: “Ma ise kasutan ka seda”,” selgitas ta halbu näiteid.

Past märkis, et mida vähem tegeleb ettevõte kraavi kaevamise või telliste tõstmisega, seda olulisem on tulemuste jaoks toimiv kommunikatsioon, nii maja sees kui ka väljaspool.

Sisekommunikatsioon nõuab eri kanalite kasutamist

Ettevõtjad suhtlevad töötajatega palju e-kirja teel ja koosolekutel ning korraldavad sageli  koolitusi.
Rimi töötajad suhtlevad omavahel intranetis ja meilitsi, ütles Rimi kommunikatsiooni­spetsialist Katrin Bats ja lisas, et praegu juurutatakse ka uut infovahetusprogrammi. Bats lausus, et nende ligi 3000 töötajaga ettevõttes on palgal sise­kommunikatsioonijuht, kes valdkonnaga tegeleb.
Tema sõnul läbivad kõik Rimi teenindajad ettevõttesse tööle asudes klienditeenindaja koolituse, kus käsitletakse ka suhtlemist klientide ja ajakirjanikega. “Kõikides kauplustes on käsiraamatud, mis annavad selgeid ja konkreetseid soovitusi, kuidas erinevates olukordades käituda,” lisas ta.

Tähtis roll osakonnajuhtidel

Sebe kommunikatsioonijuht Gert Daniel Hankewitz märkis, et Sebes tagab töökorras sisekommunikatsiooni igakülgne avatud suhtlemine.
Töökorralduslik info liigub Hankewitzi sõnul töötajateni osakonnajuhtide kaudu, ­vajadusel toetab info liikumist ka kommunikatsioonijuht.
“Info edastamiseks on meil lisaks otsesele suhtlusele kasutusel teadetetahvlid, liikluskorraldajad, kes suhtlevad otse juhtidega, SMS-teavitus, regulaarsed koosolekud ja kontoris ka ­e-kiri,” loetles ta.

Infoedastus on väljakutse

Elioni kommunikatsioonijuht Karin Kahre pidas 1600 töötajaga ettevõtte sisekommunikatsiooni suurimaks väljakutseks seda, et kõik eri valdkondade töötajad saaksid ettevõtte uudised ja informatsiooni kätte just neile sobival viisil.
Nagu Rimi ja Sebe puhul, kasutatakse ka Elionis erinevaid suhtlemiskanaleid: e-kirju, koosolekuid ja infopäevi, koolitusi.
Samuti levib info otse juhi kaudu. “Nii saame kindlad olla, et kõik Elioni töötajad on ettevõttega seotud uudistest teadlikud,” põhjendas ta.

Millele peab juht mõtlema, et sisekommunikatsioon tööle hakkaks?

Aune Past pani algajale personali- või ettevõtte juhile südamele, et pettust ja suisa valet ei tohiks olla ei meedia­suhetes ega töötajasuhetes. Pasti hinnangul on mõttekas endalt küsida:
- Mida ma tahan öelda?
- Mida ma tahan, et teised teeksid?
- Kuidas ma tahan, et teised ennast tunneksid?

Et tagada hea sisekommunikatsioon ja olla kindel, et info kõigi töötajateni jõuab, on otstarbekas kasutada erinevaid suhtluskanaleid. Iga töötaja peaks info kätte saama talle mugavaimal viisil. Näiteks võib kasutada:
- E-kirju
- Teha infopäevi või koosolekuid
- Suhelda silmast silma
- Saata Kuukirju tähtsamate sündmuste ja info kohta
- Suhelda telefonitsi või internetis

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Pille Ivask

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Maxima is looking for a MANAGING BOARD ASSISTANT

Maxima Eesti OÜ

13. märts 2018

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine