Millised on ettevõtete selle aasta koolitusplaanid ja selleks ette nähtud eelarved?

Koolitusi korraldatakse vajaduspõhiselt ning muutuvate olukordade ja soovide tõttu pikki plaane ette ei tehta. Erileht Juhtimine uuris, mille järgi ettevõtted koolitusi valivad ja millised on eelarved.

“Meie ostame koolitusi sisse ja korraldame ka ise,” ütleb Proekspert ASi personalijuht Tiina Saar. Selle aasta üks olulisemaid väljakutseid koolituste vallas on Saare sõnul sisekoolitajate koolitamine, kes viiksid läbi erialaseid seminare ja koolitusi. “Sellega soovime ettevõttes olevat väärtuslikku oskusteavet veelgi paremini jagada ja levitada,” märgib Saar. “Koolituste korraldamiseks on meil loodud ProÜlikool. See on koolitamise institutsioon-keskkond, kuhu töötajad saavad ise seminare üles panna, oma soove esitada, häid koolitusi soovitada, osalejaid end registreerida jne.”

Koolituse ja arengu tähtsustamist Sveba-Dahlen Baltic OÜ tegevjuht Simmo Soomets ütleb, et nemad ostavad enamiku koolitustest sisse ning sarnane praktika on paljudel ettevõtetel, kuid vastavalt vajadusele kombineeritakse sisekoolitusi ka väliskoolitustega.

”Meie oleme ikka toiminud nii ja naa, kui on mingi konkreetne koolitusvajadus, näiteks müügi, ostu või muul sellisel teemal, siis oleme osalenud pakutavatel koolitustel. Lisaks sellele oleme teinud ka niinimetatud meeskonnatreeninguid ja igal aastal oleme püüdnud leida mõne meeldiva lektori meie aastakoosolekul vestlema erinevatel teemadel,” rääkis VBH Estonia ASi regionaaldirektor Indrek Sauga.

Kuid on ka ettevõtteid, kelle tööspetsiifika võimaldab suure osa koolitusi firma sees teostada. “Enamasti korraldame koolitusi ise. Juhul kui puudub koolituseks vajalik kompetents või ajaline ressurss, ostame koolitusi sisse ka väljast,” lisas Rimi personalijuhi Õrne Lainde.

Ühine joon on see, et muutuvate olukordade tõttu pikki plaane ette ei tehta. “Tavapäraselt kujuneb koolituseplaan aasta jooksul, kuna vajadused võivad muutuda. Otsused kujunevad ärivajadustest ja samuti töötaja arengusuundadest ja soovidest lähtuvalt,” räägib CGI Eesti personalijuht Käthlin Hekman.

Koolitusmahud ning eelarved

“Meie koolituseelarve sisaldab pika- ja ka lühemaajalisi väliskoolitusi, seminare ja kursuseid, lisaks kõikvõimalikud sisekoolitused ja inimeste arendamise projektid ning kuna osa tööajast on töötajatele eraldatud enesearendamiseks, võib öelda, et meie koolituseelarve on suur. Näpuga me järge ei aja. On olemas nn mõistlik koolituskulu piirmäär aastas inimese kohta, kuid lubame endale ka erijuhte, kui need on põhjendatud,” räägib Tiina Saar.

Käthlin Hekman sõnul lähtuvad nad sellest, et koolituste maht peab sobituma koolituse eelarvesse, arvuliselt nad koolitusi ei planeeri. ITsektoris võib mõni koolitus olla väga kõrge tasuga, teised aga soodsamad. Kuna CGI Eestis töötab võrreldes eelmise aastaga 20% rohkem inimesi, on ka sellest lähtuvalt koolituseelarve kasvanud. Koolituse eelarve kujuneb vastavalt töötajate arvule, otsused eelarve jagamise kohta teevad aga valdkonna juhid töötajate ja ärivajadustest lähtuvalt.

“Oleme sel aastal koolituste mahtu planeerinud kasvatada. Vajadus on tingitud eelnevatest  vähem aktiivsetest aastatest. Selle aasta koolituste eelarve on meil 25 000 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 20% rohkem,” kirjeldas Altia Eesti tegevjuht Kristel Mets.

VBH Estonia 32 töötaja kohta on selle aasta koolituseelarveks planeeritud 6000 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga samaks jäänud summa. Sarnaselt on ka Sveba-Dahlen Balticul koolituste maht sel aastal sama ning koolituseelarve suurusjärk jääb umbes 10 000 euro ringi.

Chemi-Pharmi pearaamatupidaja Merle Vackeri sõnul ei plaani ka nemad sel aastal väliskoolituste mahtu suurendada, pigem rõhuvad rohkem sisekoolitustele. Koolituseelarve on sarnaselt eelmise aasta omaga suurusjärgus 12 000–13 000 eurot.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Marge Männistu

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Maxima is looking for a MANAGING BOARD ASSISTANT

Maxima Eesti OÜ

13. märts 2018

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine