Millised on ettevõtete selle aasta koolitusplaanid ja selleks ette nähtud eelarved?

Koolitusi korraldatakse vajaduspõhiselt ning muutuvate olukordade ja soovide tõttu pikki plaane ette ei tehta. Erileht Juhtimine uuris, mille järgi ettevõtted koolitusi valivad ja millised on eelarved.

“Meie ostame koolitusi sisse ja korraldame ka ise,” ütleb Proekspert ASi personalijuht Tiina Saar. Selle aasta üks olulisemaid väljakutseid koolituste vallas on Saare sõnul sisekoolitajate koolitamine, kes viiksid läbi erialaseid seminare ja koolitusi. “Sellega soovime ettevõttes olevat väärtuslikku oskusteavet veelgi paremini jagada ja levitada,” märgib Saar. “Koolituste korraldamiseks on meil loodud ProÜlikool. See on koolitamise institutsioon-keskkond, kuhu töötajad saavad ise seminare üles panna, oma soove esitada, häid koolitusi soovitada, osalejaid end registreerida jne.”

Koolituse ja arengu tähtsustamist Sveba-Dahlen Baltic OÜ tegevjuht Simmo Soomets ütleb, et nemad ostavad enamiku koolitustest sisse ning sarnane praktika on paljudel ettevõtetel, kuid vastavalt vajadusele kombineeritakse sisekoolitusi ka väliskoolitustega.

”Meie oleme ikka toiminud nii ja naa, kui on mingi konkreetne koolitusvajadus, näiteks müügi, ostu või muul sellisel teemal, siis oleme osalenud pakutavatel koolitustel. Lisaks sellele oleme teinud ka niinimetatud meeskonnatreeninguid ja igal aastal oleme püüdnud leida mõne meeldiva lektori meie aastakoosolekul vestlema erinevatel teemadel,” rääkis VBH Estonia ASi regionaaldirektor Indrek Sauga.

Kuid on ka ettevõtteid, kelle tööspetsiifika võimaldab suure osa koolitusi firma sees teostada. “Enamasti korraldame koolitusi ise. Juhul kui puudub koolituseks vajalik kompetents või ajaline ressurss, ostame koolitusi sisse ka väljast,” lisas Rimi personalijuhi Õrne Lainde.

Ühine joon on see, et muutuvate olukordade tõttu pikki plaane ette ei tehta. “Tavapäraselt kujuneb koolituseplaan aasta jooksul, kuna vajadused võivad muutuda. Otsused kujunevad ärivajadustest ja samuti töötaja arengusuundadest ja soovidest lähtuvalt,” räägib CGI Eesti personalijuht Käthlin Hekman.

Koolitusmahud ning eelarved

“Meie koolituseelarve sisaldab pika- ja ka lühemaajalisi väliskoolitusi, seminare ja kursuseid, lisaks kõikvõimalikud sisekoolitused ja inimeste arendamise projektid ning kuna osa tööajast on töötajatele eraldatud enesearendamiseks, võib öelda, et meie koolituseelarve on suur. Näpuga me järge ei aja. On olemas nn mõistlik koolituskulu piirmäär aastas inimese kohta, kuid lubame endale ka erijuhte, kui need on põhjendatud,” räägib Tiina Saar.

Käthlin Hekman sõnul lähtuvad nad sellest, et koolituste maht peab sobituma koolituse eelarvesse, arvuliselt nad koolitusi ei planeeri. ITsektoris võib mõni koolitus olla väga kõrge tasuga, teised aga soodsamad. Kuna CGI Eestis töötab võrreldes eelmise aastaga 20% rohkem inimesi, on ka sellest lähtuvalt koolituseelarve kasvanud. Koolituse eelarve kujuneb vastavalt töötajate arvule, otsused eelarve jagamise kohta teevad aga valdkonna juhid töötajate ja ärivajadustest lähtuvalt.

“Oleme sel aastal koolituste mahtu planeerinud kasvatada. Vajadus on tingitud eelnevatest  vähem aktiivsetest aastatest. Selle aasta koolituste eelarve on meil 25 000 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 20% rohkem,” kirjeldas Altia Eesti tegevjuht Kristel Mets.

VBH Estonia 32 töötaja kohta on selle aasta koolituseelarveks planeeritud 6000 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga samaks jäänud summa. Sarnaselt on ka Sveba-Dahlen Balticul koolituste maht sel aastal sama ning koolituseelarve suurusjärk jääb umbes 10 000 euro ringi.

Chemi-Pharmi pearaamatupidaja Merle Vackeri sõnul ei plaani ka nemad sel aastal väliskoolituste mahtu suurendada, pigem rõhuvad rohkem sisekoolitustele. Koolituseelarve on sarnaselt eelmise aasta omaga suurusjärgus 12 000–13 000 eurot.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Marge Männistu

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

BVT PARTNERS otsib BÜROOJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

28. juuni 2018

Uudised

Teabevara