Stress suurendab magusaisu ja kehakaalu

Pikaajaline stress võib mõjutada hormoone nii, et võtad kergemini kaalus juurde. Kui soovid vabaneda liigsetest kilodest, peaksid vaatama üle kogu oma elu, mitte muutma ainult oma toitumist või liikumist.

Süda puperdab, hingamine kiireneb, pupillid lähevad suuremaks ning lihased pingesse. Kogu keha valmistub end ohtliku olukorra kaitseks – või hoopis bussile jõudmiseks. Hetkeline stress on alarmreaktsioon ning väga harva tervisele ohtlik. Kui stress muutub aga pikaajaliseks ning taastumist ei toimu, võib see viia terviseprobleemideni nagu unehäired, peapööritus ning läbipõlemine. Stress võib põhjustada ka kaalutõusu.

Stress on paljude naiste ja meeste ülekaalu alahinnatud põhjuseks, leiab Stockholmi St. Görani haigla diabeediarst Joanna Uddén Hemmingsson. Seos stressi ja rasvumise vahel on suurem kui varem arvati ning praegu käivad põhjalikud uuringud sellel teemal.

 Kui stressisituatsioon on kestnud kaua ning muutunud raskesti käsitlevaks hakkavad neerupealised eritama verre stressihormooni kortisooli. See omakorda käivitab palju teisi hormoone, mis suurendavad meie isu.

 Tõenäoliselt on see ellujäämise mehhanism, mis kogub meile tagavaraks rasva, et kõrge koormuse ning ebaregulaarse toitumise korral oleksid vajalikud varud olemas. Need kõhule kogutavad varud viivad aga vöökoha ohtliku paisumiseni, mis muutub tervisele ohtlikuks. Kõhurasv võib vallandada kehas erinevaid põletikulisi protsesse ning halvendada ka naiste ja meeste fertiilsust.

Stressihormoon kortisool suurendab märkimisväärselt ka meie isu rasvase ja suhkru järele. Seepärast haarame stressi korral automaatselt kartulikrõpsude, kompvekkide ja kookide järele. Miks see nii on, täpselt veel ei teata. Tõenäoliselt toimivad rasvane ja magus toit opiaatidena, mis mõjutavad meie aju tasusüsteemi, mõjudes rahustavalt, enesetunnet parandavalt ning seeläbi tõstavad veelgi isu selle järele.

Lühiajalise stressi puhul nagu näiteks kiiresit bussile joostes, mõjutab see kehas teisi stressihormoone, milleks on peamiselt adrenaliin ja noradrenaliin. Bussile jõudes vererõhk langeb ning arvatavasti ei teki tahtmist midagi magusat selle järel suhu pista.

Joanna Uddén Hemminsson tegi koos kolleegidega väikese uuringu, mis näitab kortisooli mõju söögiisu suurenemisele. Nad andsid 12 normaalkaalus naisele kortisoolitableti. Nädala pärast oli muutunud nii naiste hormoonide tase kui ka söögiisu. Naised sõid suuremas koguses kiireid süsivesikuid. Nad sõid ka kiiremini ning võib arvata, et selle põhjuseks oli kõhu täitumisest teada andvate signaalide halvenemine. Katsealused ise mingeid muutusi ei täheldanud.

Stress ei mõju kõikidele aga ühtmoodi. Teised võtavad rasketel hetkedel kaalus hoopis alla. Kuidas keha reageerib stressile, on osaliselt geneetiline. Mõned on stressile väga tundlikud ning hakkavad rohkem sööma, teised söövad jälle vähem.

Negatiivne stress mõjutab sageli und ning ka unepuudus võib põhjustada kaalutõusu. Liiga vähe magades mõjutab see meie söögiisu reguleeriva hormooni  ghreliini taset ja vähendab täiskõhutunnet tekitava hormooni leptiini taset. Selle mõjul suureneb jälle isu rasvase toidu ja kiirete süsivesikute järele ning kaalutõusu risk kasvab veelgi.

Kui soovid vabaneda liigsetest kilodest, peaksid vaatama üle kogu oma elu, mitte muutma ainult oma toitumist või liikumist. Kaalulangetamine peaks algama põhjuse leidmisest, mida, millal, millises koguses ja miks inimene sööb.

Paljud ei jõua päeval süüa ning selle asemel söövad õhtul suuri portsjoneid. Sellisel juhul tuleb üle vaadata oma töökorraldus ning alustada muudatuste tegemisest sealt.

Regulaarne liikumine aitab igapäevase stressiga paremini hakkama saada. Füüsiline treening aitab vähendada stressihormooni kortisooli taset veres. Kui tead, et stressisituatsioonis läheb käsi lihtsamini ebatervisliku toidu järele, peaksid jälgima, et liigud iga päev piisavalt.

Pane oma kalendrisse kirja regulaarne liikumine või treening, olgu selleks siis õhtune jalutuskäik või rattaga tööle sõitmine. Ära unusta ka stressirohkema perioodi ajal taastumist. Magusaisu aitab vähendada kiirete süsivesikute vältimine. Eelista selle asemel täisteraleiba, kala, puuvilja, köögivilja ning vähenda ligipääsu ahvatlevatele toitudele, sest stressis olles on paljudel raske maiustustele vastu panna.

Kaalutõusu vältimiseks:

- Tee endale selgeks, mida, kuidas ja miks sa sööd. Mis tekitab isu? Hea on täita toitumispäevikut, et selle põhjal oma toitumist analüüsida.

-  Stressirohke perioodi korral proovi iga päev liikuda, see aitab kaitsta  stressi negatiivsete tervisemõjude eest. Söö vähemalt kolm toidukorda päevas ning kaks-kolm vahepala.

-  Väldi kaalutõusu, jättes toidust välja kiired süsivesikud nagu sai, suhkur, valge riis, koogid, kompvekid, kartulikrõpsud.

-  Mõtle, kuidas oled käitunud varasematel stressirohketel aegadel. Proovi leida viis stressi puhul tervislikumalt toimida. Planeeri kalendrisse ka aeg taastumiseks.


Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Kirjutab www.kaaluabi.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Korralda oma koolitus või konverents tulirelvamuuseumis ja lasketiirus

Taktikalise laskmise keskus suudab teile korraldada unustamatu firmaürituse. Meie konverentsiruum asub tulirelvamuuseumis, kus saab tutvuda tulirelvade ajalooga, viia läbi koolitusi või konverentse.

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

ADVOKAADIBÜROO RASK otsib SEKRETÄRI

Tammiste Personalibüroo OÜ

10. juuni 2018

Teabevara